Küüdi pakkumine polnud siiski peamine eesmärk, miks Eestisse sõideti. Põhjanaabrid seilasid üle lahe, et tutvustada meie politseiametnikele oma varustust ja võtteid inimeste päästmiseks merel. "Eks põhitõed on meil samad, kuid väikeseid merepääste nippe ja praktikaid sai ikka vahetatud," ütles Tallinna kordoni vanempiiriametnik Jano Kaskpeit.

Kaskpeiti sõnul oli piirivalvesadama külastamine lahe žest ja suurepärane võimalus üleaedsetega kogemusi vahetada. "Meil tuleb ikka ette sündmusi, kuhu reageerime koos ja kus on vajalik teada, kuidas teine pool sellises olukorras käitub," rääkis Kaskpeit.

Enne kui põhjanaabrid ankru lõplikult hiivasid ja Kopli lahe selja taha jätsid, tegid kahe riigi merepäästjad ühise treeningu.

Abivajajani 32 minutiga

Möödunud kuul laekus politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskusele 27 hädaabiteadet. Hätta sattus 54 inimest, kellest neli pääses iseseisvalt. Üks isik suri uppumise tagajärjel.

Ligi pooled väljakutsetest olid seotud veesõiduki tehnilise korrasolekuga. Enamasti oli tegemist veesõidukite mootoriprobleemidega, kuid oli ka väljakutseid mis olid seotud kütuse lõppemisega. Ühe juhtumi puhul abistas mootoririkkega veesõidukit lähedalasunud Soome piirivalvelaev. Kuna abivajaja sõitis Soome lipu all, pukseeriti ta Helsingisse.

Viiendik teadetest tuli isikutelt, kes märkasid merel punast raketti. Kahel korral käivitusid otsingu- ja päästetööd, kuid õnneks keegi tegelikult hädas ei olnud. Teistel juhtudel selgus, et rakett lasti hoopis maismaalt. "Punase raketi näol on tegemist rahvusvahelise hädasignaaliga ning vastavasisulise info saamisel kontrollib merevalvekeskus selle tõepõhja ning vajadusel käivitab otsingu- ja päästetööd. Vastutustundetu punase langevarjuraketi kasutamine võib pikendada või koguni takistada abi saabumist tõelise abivajajani. Punase signaalraketi kasutamine lõbu pärast on karistatav rahatrahviga kuni 400 eurot või arestiga. Veesõiduki pürotehnilisi vahendeid tohib kasutada vaid tõelise häda puhul," selgitas PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

24. juunil kella 21.20 ajal laekus merevalvekeskusesse teade aerupaadiga Salmistu lähistel hätta sattunud viiest inimesest. Teatati, et paadi aerud läksid katki ning seltskond ei saanud enam kaldale. Merepäästetöödesse kaasati Salmistu vabatahtlikud merepäästjadja Päästeameti ressursid. Sündmuskohal selgus, et seltskond oli joobes, päästeveste isikutel seljas ei olnud ning paati kasutati omavoliliselt. Aerud olid terved, kuid lukustatud asendis ning seltskond ei osanud neid kasutada. Isikud toimetati kaldale ning paat tagastati omanikule.

Abivajajani jõudsid merepäästjad juunis keskmiselt 32 minutiga.