DELFI FOTOD: Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid ja elutööpreemiate saajad

 (8)
Elutööpreemia saajate seas ka Heljo Mänd ja Ants Üleoja
Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid
Triin RuumetFoto: Sergei Stepanov, NPA

Kohtla-Järve kultuurikeskuses anti täna õhtul üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest.



Kultuurkapitali valdkondade aastapreemiad

Arhitektuuri valdkonnasMerja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi – Tartu Pauluse Kiriku restaureerimine.

Audiovisuaalse kunsti valdkonnas – Triin Ruumet, Sten-Johan Lill, Matis Rei, Maie Rosmann-Lill – Aasta film 2016 – mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“.

Helikunsti valdkonnasAlo Põldmäe – väljapaistev tegevus helilooja ja heliloomingu õpetajana ning hindamatu panus Eesti klaveriehituse ajaloo jäädvustamisse.

Kehakultuuri ja spordi valdkonnasMuza Lepik – spordimeditsiini kuldvara, kelle professionaalsete soovituste ja nõuannete najal on paremaks saanud ja terveks jäänud sajad tipptegijaid ja noorsportlased, aga ka paljud harrastajad. Entusiastliku, pühendunud ja hooliva oma valdkonna tippspetsialistina on ta suurepärane liikumise propageerija.

Kirjanduse valdkonnasJaan Undusk – aastapreemia raamatu „Eesti kirjanike ilmavaatest“ eest, milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma.

Seotud lood:

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnasTiiu Talvistu – pikaajalise ja kõrgetasemelise töö eest kunstiteadlase ja kuraatorina ning kohalikku kunstiajalugu väärtustava ja tutvustava näituse „Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost“ eest.

Näitekunsti valdkonnasMart Kangro – kaasaegse etenduskunsti vaba radikaal.

Rahvakultuuri valdkonnasEesti Rahva Muuseumi kollektiiv – meie pärandvarale uue hingamise andmise eest.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Halja Klaar – mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna – rohkem kui 30 anima- ja mängufilmi.

Aasta mängufilm: Vallo Toomla ja Erik Põllumaa – „Teesklejad“.

Aasta dokumentaalfilm: Liivo Niglas ja Kaie-Ene Rääk – „Armastusemaa“.

Aasta animafilm: Mattias Mälk ja Martinus Daane Klemet – „Fatcula“.

Aasta produtsent: Riho Västrik – pühendunud töö dokumentaalfilmidega „Tule tagasi vabana“, „Habras maailm“ ja „Bonus track“.

Eripreemia: Elen Lotman – filmihariduse jõulise ja süsteemse edendamise eest.

Missioonipreemia: Mare Raidma – filmikunsti pärandi säilitamise ja filmikostüümide näituste korraldamise eest.

Missioonipreemia: Marko Raat – Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste audiovisuaalsete objektide kureerimise ja loomise eest.

Taustajõu preemia: Roland Adamson – Eesti filmioperaatorite kindlakäeline esimene assistent aastast 1991.

Noore filmitegija preemia: Helen Unt – animafilmi „Siseilmadest väljas“ eest. Tigude tegudest, välissilmadest ja sisekõrvadest rääkiv joonisfilm annab lootust, et noort autorit ootavad ees suured teod.

Noore filmitegija preemia: Ants Tammik – lummava kaameratöö eest loodusdokumentaalfilmis „Habras maailm“.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Jaak Kangilaski – mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja ‑teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna.

Paul Kuimet – läbitöötatud esteetilise, ent sisutiheda loomingu ja lennuka aasta eest näitustega Espace Photographique Contretype'is Brüsselis, Tallinna Linnagaleriis, festivalil Kilomeeter Skulptuuri Rakveres ning suurejoonelise ruumiinstallatsiooni eest Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Loe veel

Tamara Luuk – mängulise ja kunstnikku keskmesse seadva kuraatori- ja toimetajatöö eest näitusel „Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu. Kaunitar ja koletis“ ning raamatus „Kadri Mälk. Testament“.

Mare Mikof – skulptuuri ja monumentaalkunsti žanrite järjekindla ümbermõtestamise ning traditsiooni ja uuenduse vahelise terase dialoogi eest Tartmusis toimunud ülevaatenäitusel „Mikoff. Skulptuurid“.

Jaanus Samma – ühiskondlikult tundlikku ja olulist teemat nagu seksuaalvähemusi, eriti aga geimeeste kirjutamata ajalugu käsitleva sisuka näituseprojekti „NSFW. Esimehe lugu“ eest.

Anu Vahtra – veenvate ruumitransformatsioonide eest Draakoni ja Hobusepea galerii näitusel „Fakt ruumis. Näituste järel“ ning kohaspetsiifika mõiste avardamise eest EKKMi väljapanekus Art Brussels'i kunstimessil.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Ants Üleoja – Eesti koorimuusika vanameister, pikaajaline õppejõud ja laulupidude üldjuht.

Rahvakultuuri aastapreemia: Anne Maasik – Eesti folgi emaks kutsutud lauljale ja laululoojale aastakümneid kestnud jätkuva laululoome ning heliplaadi „Valguse varjus“ üllitamise eest.

Rahvakultuuri aastapreemia: Lili Välimäe – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest Kesk- Eestis.

Pärimuskultuuri aastapreemia: Maarja Nuut – pärimusmuusika loova käsitlemise eest.

Käsitöö aastapreemia: Sandra Urvak – käsitöö valdkonna jäädvustamise eest.

Rahvatantsu aastapreemia: Folklooriselts Jõgevahe Pere – II Eesti Naiste Tantsupeo korraldamise eest.

Harrastusteatri aastapreemia: Vilde teater – loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016.

Koorimuusika aastapreemia: Toomas Voll – Eesti koorimuusika silmapaistva edendamise eest.

Rahvapärandi aastapreemia: Piret Päär – jutupärandi elava kandmise eest.

Folkloori aastapreemia: Eesti Folkloorinõukogu – rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA korraldamisele loova lähenemise eest.

Helikunsti sihtkapital

Elutööpreemia: Alo Ritsing – koorimuusika loojale ja eestkõnelejale traditsioonide edasikandmise ja ‑andmise eest.

Näitekunsti sihtkapital

Elutööpreemia: Aime Unt – tundlik-täpsete aeg-ruumide ja lavastuskunstnike koolkonna loomise eest.

Arhitektuuri sihtkapital

Elutööpreemia: Helle ja Taevo Gans – Eesti sisearhitektide peres legendaarne tandem, alates 1960-ndate teisest poolest on nende looming mõjutanud Eesti tootedisaini, näitusekujunduse ja sisearhitektuuri arengut (Viru hotelli restorani ja banketisaal (1970), Ranna sovhoosi puhkehoone (1976), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkehoone (1980), Narva-Jõesuu puhkehoone (1981) ja Eesti Panga vahehoone (Estonia puiestee 11) (1998) sisekujundused). Taevo Gans on 1990. a ellu kutsutud Eesti Sisearhitektide Liidu asutava kogu liige. Panustanud oma aega ja mõtteid nii juhatuse kui ka nõukoja tegevusse.

Kirjanduse sihtkapital

Elutööpreemia: Heljo Mänd – lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud pea kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui suurtele.

Ta on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ning üle 30 raamatu täiskasvanutele, loonud kuuldemänge, lastenäidendeid ja telelavastusi („Mõmmi ja aabits“, „Nõiakivi“) ning tõlkinud lasteluulet ja -proosat inglise, saksa ja vene keelest. Tema enda teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde.

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil, ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2016, rahvusvahelisel muusikapäeval ja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 9. detsembril koos Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu preemiatega.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutööpreemia suurus on 10 000 eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare