DELFI FOTOD: Rõivas: Eesti tervitab Läti püüdlusi tõsta kaitsekulutusi 2% SKP-st
Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna Läti peaministri Māris Kučinskisega, kes tegi oma ametiaja esimese välisvisiidi Tallinnasse. Kohtumise põhiteemadeks olid juulis toimuv NATO tippkohtumine Varssavis, riikideülesed energia- ja taristuprojektid ning tuleviku koostöö e-teenuste vallas.
"Nii Eesti kui Läti prioriteediks Varssavi tippkohtumisel on NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine, eelkõige läbi tugevdatud kohaloleku Balti regioonis," ütles Rõivas. „Meie sooviks on, et NATO kohalolu oleks roteeruvalt püsiv, 365 päeva aastas maal, merel ja õhus.“
Rõivas tunnustas peaminister Kučinskise meelekindlust kaitsekulude järk-järgult suurendamist selliselt, et 2018. aastaks jõuab Läti NATO miinimumtasemeni 2%-ni SKP-st.
Peaministrid arutasid ka Balti regiooni elektrisõltumatust ning taristuprojekte. "Tänased julgeolekualased väljakutsed peavad panema meid senisest tõsisemalt ja kiiremalt tegutsema, et suurendada meie regiooni energiasõltumatust," nentis Rõivas.
"Energiajulgeoleku suurendamiseks on oluline desünkroniseerida Balti riigid Loode-Venemaa elektrisüsteemist ja luua ühendused muu Euroopaga," ütles Rõivas.
Eesti investeerib lähiaastatel 172 miljonit eurot täiendava elektriühenduse loomiseks Lätiga, millest 112 miljonit finantseerib Euroopa Liit. Ühenduse rajamisel kasvab varustuskindlus, väheneb sõltuvus Venemaast ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks.
Rõivase sõnul on sama oluline tõhus ja keskkonnasõbralik raudteeühendus Rail Balticu näol, mis suurendab nii Balti regiooni konkurentsivõimet kui ka julgeolekut.
Alates 2014. aastast tunnustavad Eesti ja Läti vastastikku eID-d ja digiallkirja ning Rõivase sõnul on aeg astuda sammu edasi ja hakata võimalusi ka reaalselt kasutama.
"Selle nimel peavad pingutama mõlemad osapooled ning eeskujuks saavad olla mõlema riigi ametiasutused, kuid ka kõik need Läti turul tegutsevad 1600 Eesti ettevõtet," ütles Rõivas ja lisas, et meie ambitsioon ei peaks lõppema sellega, vaid sarnaselt Soomega, soovime tulevikus jõuda Lätiga riikidevahelise andmevahetuse ja ühiste e-teenusteni, miks mitte X-tee andmevahetusplatvormi ühiselt kasutades.
