Eesti kui eesistuja identiteet „Ühtsus tasakaalu kaudu“ põhineb eelmise aasta suvel korraldatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja eesistumise ühisel konkursil, mille võitis loovagentuur Identity (Meelis Opmann, Martin Tõnts, Ionel Lehari, Ants Lusti) ideekavandiga „Aastasada ja tasakaal“.

Lahendus tugineb kahele narratiivile – looduslähedus ja uuenduslik digiühiskond, mis koorusid välja EASi Eesti märgi avalikel aruteludel.

„Need teemad avavad eestlaste lugu ja olemust läbi kahe tänapäeval väga aktuaalse küsimuse: inimese suhestumine looduskeskkonda ning uue tehnoloogia tulekuga kaasnevad väljakutsed ja võimalused,“ rääkis Eesti eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm. „Tasakaalupunkti leidmine kõige olulise hoidmise ja kaitsmise ning pideva arengu ning uute võimaluste kasutamise vahel on väljakutseks nii Eestile, Euroopale kui ka maailmale laiemalt,” lisas Urm.

“Tasakaalu kujund peegeldab hästi ka meie kui eesistuja rolli. Üle kõige vajab Euroopa täna ühtsust - väärtustes, mõtetes ja tegudes. Selleks, et Euroopat ühtselt edasi viia ja kasutada nutikalt ära kõik arenguvõimalused, peame leidma eesistujana tasakaalupunkti kõikide liikmesriikide erinevate arvamuste, huvide ja visioonide vahel,“ märkis Urm. “Seda taotlust väljendab ka eesistumise visuaalne kujund, kus kahe valiku ja vaatenurga vahel on ühendajaks ning tasakaalustajaks eesistuja tähis.”

Identity loovjuhi Ionel Lehari sõnul iseloomustab eesistumise visuaalset märgisüsteemi ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva sõsaridentiteeti lihtne ja lakooniline graafika. „Disaini eesmärk oli luua ühistest algelementidest koosnev geomeetriline süsteem, mis võimaldab kujundada erineva tähendusega graafikat mõlemale identiteediprogrammile. Kitsas ristkülik ja sõõrid on ehituskivideks eesistujamaa tasakaalu sümbolile, juubeliperioodi 100 märgile ning nende ühiskasutuses olevale kahendkoodimustrile,“ selgitas Lehari.

Kui Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva visuaalse identiteedi sai Riigikantselei avalikustada juba mullu sügisel, siis eesistumise lahendustega tuli oodata kevadeni, sest hea tava kohaselt avalikustab nn sisenev eesistuja oma visuaalse identiteeti vahetult enne eesistumist.

Eesti on ELi nõukogu eesistuja 1. juulist 31. detsembrini.