DELFI FOTOD: Reportaaž kohast, kuhu keegi meist sattuda ei taha

Kui me oleme üldiselt harjunud mõttega, et meie vanglad meenutavad kohati puhkekodusid, siis Delfi fotograafil avanes võimalus jäädvustada Tallinna vanglat kogu selle ehtsuses. Pilt, mis talle aga avanes, oli kõike muud kui meeldiv.

Tallinna vangla direktori Rait Kuuse sõnul on kinnipidamisasutuses vange hoitud alates 1919. aastast, kui Patarei merekindlust hakati vanglana kasutama.

1944-1949 asus aga Magasini tänaval hoopis sõjavangilaager ja 1990. aastail ehitati juurde kaks uut kambervangla hoonet ning moodustati kaks eelvangistusosakonda, milles viibivad peamiselt eeluurimise all olevad isikud.

Lõplikult koliti Magasini tänavale 2003 aastal ning tegelikult kuulub Tallinna vangla alla ka Maardu vangla.

Kui uurida vangla direktorilt Rait Kuuselt, et kas kõrged müürid ja traataiad ei takista asjade üleloopimist, vastas noor direktor muiates, et "eks nad ikka loobivad". Pikemalt teemasse süvenemata ütleb direktor altkulmu, et peamiselt visatakse üle aia ravimeid, narkootikume jne.

Mööda vana ja lagunenud maja jalutades osutab direktor uutele euronormidele vastavatele aladele, aga ka kohtadele, kus vangla enam ei tegutse, nagu valvuriputka, mis asub peapääsla katusel.

Sealne vana pult kogub tolmu, kunstnahast tugitool õõtsub ühel jalal ning keegi on puldile venekeelsele TREVOGA sildile juurde kraapinud eestikeelse teksti: häire.

"Siin me enam ei tegutse, on paremaid lahendusi," vihjab vanglajuht tehnikale, mis on asendamas inimest. Need on kaamerad, andurid ja muu tehnoloogia võidukäigust tulenev.

Sööklas valmistavad vangid aga loomulikult süüa. Suurtesse kateldesse lendab supisisu - kartulid, vorst jms. Ühe vangi toidukulu on päevas 1,27 eurot, kinnitab vangladirektor. Selle eest saab ta kambrisse kolm söögikorda päevas.

Praegu on vangide käsutuses peale eluruumide ja söökla, pesumaja, duširuum, raamatukogu, spordisaal ja sotsiaaltööruumid, mille kasutamist juhivad huvijuht, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja kaplan.

Üldharidust saavad vangid põhikoolis ja gümnaasiumis omandada nii eesti kui vene keeles. Kutseharidust saab omandada kinnisvarahooldaja, elektriku-arvutihooldaja, elektriku, pidupingitöölise ning kivi- ja betoonehituse erialal.

Vangid töötavad köögis, pesumajas, raamatukogus, katlamajas, garaažis, ehitusremonttöödel, metalli- ja puidutöökojas ning koristustöödel. Tallinna vanglal on sõlmitud vangide tööjõu kasutamise kohta ka raamlepingud Riigi Kinnisvara AS-iga, OÜ-ga Lilleküla Keemiakaubad ja Roleman OÜ-ga. Kokku tagatakse tööhõive umbes sajale vangile.

Kokku on tänase seisuga Tallinna vanglas vange kokku 996, kellest siis 7 kannab eluaegset karistust.

Tegelikult peaks uus vangla valmima 2017 aastal, Lagedi kandis, kus on selle tarbeks ligi 50 hektarit maad ootel. See saab olema hoopis teine ja parem keskkond, muigab direktor lahkudes.