Delfiga võttis ühendust pärast mõnd aega välismaal viibimist tagasi Nõmmele kolinud tallinlane, kes märkas ühel päeval
jalutamas käies surnuaia kõrval asuvat prügimäge. Rahumäe kalmistu kõrvale on jäätmeid toodud, tõsi küll, juba mitmeid aastaid, ent selliseid mõõtmeid, mille jäätmejaam tänaseks on saavutanud, ei ole tallinlane seal veel näinud.

Hetkel avaneb Rahumäe kalmistu tagumisest otsast pilt, kus sisuliselt haudade kõrval laiutab kõrge prügihunnik, mida ei aita varjata ei traataed ega sellele heidetud roheline võrkkate.

Delfiga vestelnud Nõmme elanikus tekitab kõige enam kummastust tõik, et kõigist võimalikest kohtadest jäätmejaam just kalmistu kõrvale rajati. „Nagu Nõmmel poleks teist kohta, kuhu jäätmejaam teha – maad on ju küllaga!“

MTÜ Keskkonnateenused rajas Rahumäe jäätmejaama Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) poolt rahastatud 2011. aasta projektiga, mille rahastuse said veel kolm objekti: Pärnamäele ja Loksa jäätmejaamad ning ümberlaadimisjaam Liiva kalmistu juures.

KIKi sõnul arutleti jäätmejaamade asukoha küsimuse üle taotluse menetlemise faasis. „MTÜ Keskkonnateenused on asukoha küsimust käsitlenud projekti teostatavusuuringus, kus on märgitud, et Tallinna linnas on kalmistujäätmetele vastuvõtuks ja käitlemiseks taotluse esitamise hetkeks ettevalmistavaid tegevusi läbi viidud,“ ütles Delfile KIKi projektikoordinaator Aivi Allikmets, kes soovitas ühtlasi sobivuse küsimuste osas Tallinna poole pöörduda.

„Käesoleval hetkel on toetuse saajale projekti asukohale väljastatud jäätmeluba, seega on pädevad asutused (sh Tallinna linnavalitsus) hinnanud, et tegemist on jäätmekäitluseks sobiva asukohaga. Lisaks oli jäätmejaama ehitamiseks Tallinna linn väljastanud ehitusloa,“ lisas Allikmets.

Juriidiliselt on kõik korrektne

Tallinna keskkonnaametiga kontakteerudes jätab amet vastamata küsimusele selle kohta, kas jäätmeprojekti jaoks taustauuringuid tehes küsiti ka kohalike inimeste arvamust. Samuti ei kommenteeri Tallinn seda, kuidas põhjendada jäätmejaama asukoha valikut inimesele, kelle lähedase haud asub just kalmistu tagumises otsas, sisuliselt prügimäe kõrval, ning kes peab enda omaksele lilli viies iga kord jäätmejaamaga n-ö tõtt vahtima.

Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Elena Sapi sõnul rajati Rahumäe tee 5a kinnistule senise jäätmete kogumise platsi asemele jäätmejaam, et lahendada aastaid üleval olnud probleem kalmistujäätmetega. „Seniste prügi mahapaneku kohtade asemele on rajatud nõuetekohased jäätmejaamad, mille kaudu sorteeritud kalmistujäätmed taaskasutusse suunatakse,“ sõnas Sapp.

KIKi rahastatud jäätmejaam sai Rahumäel valmis 2012. aastal. „Kui varem oli platsi kasutatud kalmistujäätmete kogumiseks, tähendab jäätmejaam nüüd seda, et vastu võetakse ka muud prügi, mistõttu on jäätmejaama rämpsuhunnik kasvanud võrreldes varasemaga kõrgustesse.“

Jäätmejaama haldava ja Tallinnale kuuluva MTÜ Keskkonnateenused juhatusse kuuluv Sapp kinnitas, et platsil kogutavad ja käideldavad kalmistujäätmed pärinevad sealsamas olevalt kalmistult. „Kinnistu on Tallinna linna omandis ning mõistlik oli kalmistujäätmete käitlemiseks mõeldud plats rajada juba olemasoleva koha asemele, mis asetseb kalmistu vahetus läheduses. Lisaks peab plats olema elanikele kergesti leitav ja ligipääsetav, kuna platsil tegutsev jäätmejaam teenindab Tallinna elanikke kodumajapidamistest pärinevaid taaskasutatavaid jäätmeid vastu võttes,“ ütles Sapp.

Pahane nõmmelane leiab, et ehkki ideeliselt võiks prügimäe asukoht olla praktiline, ei sobi see kuidagi kokku üldise kalmistumiljööga. „Selline pilt küll ei sobi,“ ütles Delfiga vestelnud tallinlane ning lisas, et ei kujutaks ette, mis tunne on enda omakseid käia leinamas neil inimestel, kelle kaotatud lähedaste hauad asuvad sisuliselt prügimäe kõrval.

MTÜ Keskkonnateenuste sõnul on nende poolt astutud samme, et prügimägi esteetilisem välja näeks. „Selleks, et plats liigselt silma ei paistaks, on ehituse käigus rajatud jäätmejaama aia äärde hekk. Lisaks on aiavõrk kaetud kangaga, mille eesmärgiks on takistada vaadet kalmistult jäätmejaamale,“ sõnas Sapp.

Varem on Rahumäe kalmistu küsimus meediasse pääsenud seoses sellega, et KIK otsustas Tallinna käesoleva aasta suvel petukahtluse tõttu kohtusse kaevata. Nimelt leiab KIK tänavu aasta veebruaris, et MTÜ Keskkonnateenused on raha osalt abikõlbmatult kasutanud ning jäätmejaamade rahaasju kontrollides selgus, et tehtud kulutusi ei saa pidada mõistlikuks, vajalikuks ja põhjendatuks.