Ükski teine erakond peale Vabaerakonna pole Jõerüüdiga ühendust võtnud. Pikaaegne diplomaat ja kunagine minister avaldas lootust, et kui Vabaerakond ta presidendikandidaadina üles seab, võiks ta teised riigikogu erakonnad talle tuge avaldada, vahendab ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Jõerüüdi minevikku varjutab fakt, et ta 1980. aastal keeldus venestamispoliitika vastu protestivale 40 kirjale alla kirjutamast ja osales hiljem alla kirjutanud tõlkija karistamises.

"Teame kõik kuulsat ladinakeelset sentensi, et eksimine on inimlik," ütles ta ning lisas, et nii nagu ilmselt kõigil, on ka temal minevikus eksimusi, kuid see, kuivõrd minevikus tehtu tulevikku mõjutama hakkab, sõltub Jõerüüdi sõnul tema saatuse üle otsustajatest.

"Need, kes on kutsutud ja seatud otsustama ning valima, ütlevad, kas see, mida inimene on terve elu jooksul teinud, kaalub üles mõned tema vead, või ei kaalu. Kahtlemata tuleb tervet elu arvesse võtta," märkis Jõerüüt.

Vabaerakond soovib avatud kuulamisi korraldades saada rohkem aimu nende inimeste seisukohtadest, keda on avalikkuses presidendi ametisse sobivate kandidaatidena esile tõstetud ja kes võiksid pälvida erakonna ja fraktsiooni liikmete toetust kui mitte esimeses, siis võib-olla teises või kolmandaski ringis. Kuulamistele on oodatud erakonna liikmed ja igaüks võtku ka sõpru kaasa.

Vabaerakonnal on riigikogus kaheksa kohta ning see tähendab, et iseseisvalt oma kandidaati üles seada ei saa, erakond on valmis osalema sõelumisprotsessis ja läbi rääkima teiste erakondadega. Oma arvamuse kujundamiseks korraldab erakond „kohtumisi huvitavate inimestega".

Tänane kohtumine oli kolmas, varem on kuulamistel kõnelnud Marina Kaljurand ja Indrek Tarand.

Erakonna esimehe Andres Herkeli sõnul toetab Vabaerakond kandidaati, kel on parteideülene toetus ja ta on autoriteet ka väljaspool Eestit.