Esmaspäeva hommikul võis kodutute telklaagri eest leida nii Linnahalli tagant tühermaalt, Kopli liinide juurest kui ka Laagna tee algusest puude vahelt. Kõik need kolm asukohta on ka Tallinna munitsipaalpolitsei ametile tuttavad, kuigi Kopli liinidel on seni probleeme olnud pigem siiski tühjalt seisvate majadega. Nonde uksed ja aknad on nüüd aga suletud ning ilmselt seetõttu ongi osa kodutuist hoopis telklinna püsti pannud.

Tühermaale elupaiku tekitavad kodutud kasvatavad aga mustust ja prügi. „Kogu kraam, valdavalt prügikastidest või prügimäelt, tassitakse kokku, sorteeritakse sobiv välja ning ülejäänu jääb vedelema,“ märkis mupo pressiesindaja Meeli Hunt. Nii aga meelitatakse ka hiiri ja üha kasvatatakse asotsiaalsust. On olnud ka juhtumeid, kus kodutud on võtnud endale kodutuid kasse, keda hakkab aga üha rohkem siginema ja kes metsikuks muutununa on piirkonnas jalutatavaid koeri rünnanud. Seetõttu käib mupo selliseid telklaagreid laiali ajamas.

Samas on need telklinnad kärmed naasma: alles eelmisel nädalal ajas mupo laiali Laagna tee alguses asunud telklaagri. Nüüd on samas kandis püsti uus laager. Hunt märkis, laagrit eelmisel nädalal likvideerima minnes selgus, et sinna olid kogunenud mupole tuttavad kodutud Kadriorust ja Linnahalli juurest. Mupol oli kaasas ka sotsiaaltöötaja, kes pakkus kodutuile lahendusi ja alternatiive, kuid telkides elavad inimesed paraku ei soovi kuhugi kolida. Nad eelistavad privaatsust soojale toale.

Nad võiksid ju ööbida öömajades, kuid ei soovi seda. Mõne jaoks on probleem, et seal peab olema kaine, mõni ütleb, et öömajades valitseb tugevama õigus ja vähesedki säästud või asjad võetakse ära. Veel on kodutud öelnud, et öömajades on täid, teised elanikud lärmavad või joovad salamahti, ning sinna ei saa jätta oma asju, mida ei saa aga ka kogu aeg kaasas kanda. Peale selle tahavad kodutud vabadusi: minna nn koju või sealt ära, mil ise soovivad, ega taha anda aru oma käikudest, tegemistest, toiduharjumustest või puhtuse hoidmisest.

Mupo töötajad on sel teemal palju rääkinud ka sotsiaaltöötajatega, kes on selgitanud telkidest ja maha jäetud majadest elupaika otsivate inimeste saatust. „Need inimesed, tihtipeale just mehed, on väga õnnetud. Tekivad probleemid: kas pereprobleemid või inimene jääb töötuks, naine viskab mehe kodust välja, mehel pole kuskile minna,“ selgitas Hunt kodutuks jäämise tausta. Sageli on inimesel ka viinaviga küljes, kas oli juba varem või tekkis kodutuks jäämisega.

Suurim traagika on aga selles, et kodutuks jäänu olukord muutub väga kiiresti tagasipöördumatuks: kui inimene 6–12 kuu jooksul abi ega tuge ei saa, siis teda suure tõenäosusega enam ühiskonda tagasi tuua ei õnnestu, sest ta lihtsalt ei taha enam abi. „Tegemist on sotsiaalse probleemiga, millega peaks riik tegelema juba ennetavalt,“ leiab Hunt.