„Turvalisuse tagamine algab igaühest enesest. Aga kui rääkida abistamisest ja just vabatahtlikest, saame tõdeda, et vabatahtlik päästja on nii eeskujuks oma kogukonnas kui tugevaks partneriks kutselistele,“ kinnitas Pevkur vabatahtlike panuse vajalikkust.

7.-8. juunil peetaval XIII priitahtlike pritsimeeste foorumil saavad vabatahtlikud päästjad üle Eesti kokku Saaremaal Leisis. Kahe päeva jooksul arutatakse eelkõige vabatahtlikele komandodele elupäästevõimekuse loomise ning seltside lisarahastuse võimaluste üle. Foorumil antakse üle ka aasta priitahtliku pritsimehe rändauhind, mille tänavu pälvivad Rõuge priitahtlikud pritsimehed.

Mai lõpus avaldatud siseturvalisuse vabatahtlike tegevuse uuringust selgus, et vabatahtlike tegevuse vastu on suur usaldus ning nähakse selle vajalikkust, kuid inimesed ei tea veel täpselt, mis on vabatahtliku ülesanded, volitused ja roll turvalise riigi loomisel. „Uute vabatahtlike päästjate pealekasv eeldab head teavitustööd sellest, millega vabatahtlikud tegelevad, millised on nende volitused ning roll kogukonna ja kogu Eesti turvalisuse loomisel,“ julgustas minister kõiki vabatahtlikke ja nende koordinaatoreid oma töövõite senisest rohkem avalikkuse ette tooma.

Päästeameti igas regioonis töötab üks või kaks vabatahtlike koordinaatorit, kelle ülesanne on aidata vabatahtlikke erinevate küsimuste lahendamisel. Päästeametis alustavad 2014. aasta suvel tööd lisaks ühele üldkoordinaatorile veel üks pääste- ja üks ennetustöö valdkonna koordinaator.

2013. aasta lõpuks oli Eestis 105 lepingu alusel päästeteenust pakkuvad vabatahtlikku päästekomandot. 2011. aastal oli neid 85 ja 2012. aastal 95. Lisaks on Eestis kolm reservpäästerühma Tallinnas, Tartus ja Lääne-Eestis.

Eesti vabatahtlik tuletõrje sündis 1788. aastal, kui selle lõi Mustpeade vennaskond.