DELFI FOTOD: Mikser Tartu rahulepingu aastapäeval: oluline on oma väärtusi tunda ning neile kindlaks jääda

 (19)
Täiendatud!

Välisminister Sven Mikser rõhutas Tartu rahulepingu aastapäeval selle olulisust Eesti iseolemise saavutamisel.

„Tartu rahu oli noore Eesti Vabariigi diplomaatia esimene ja fundamentaalne suursaavutus. See Eesti iseseisvuse loomisel ja kinnistamisel edukaks osutunud samm tugines reaalolude ja rahvusvahelise seisukorra õigele hindamisele, mis on eduka diplomaatia eeldus ka täna,“ sõnas Mikser.

Mikser kinnitas, et sõltumata poliitilistest oludest ja probleemide suurusest on Eesti diplomaatia igapäevaselt pühendunud rahu kaitsmisele ja kindlustamisele ka praegu. „Elame muutlikel ja raskesti ennustatavatel aegadel. Olukorras, kus väärtuste vastandumine tuleb üha tugevamalt esile, on oluline oma väärtusi tunda, neile kindlaks jääda ja neid igakülgselt kaitsta. Reeglitele tuginev ja rahvusvaheline väärtuspõhine kord on iseäranis väikestele riikidele eluliselt oluline. Nii oli see Tartu rahu päevil, nii on see ka täna,“ ütles välisminister.

Välisminister Mikser toonitas, et rahu tähtsust ei osata sageli hinnata enne kui riikide suhted on muutunud keeruliseks ja ajad ettearvamatuks. „Olukord Ida-Ukrainas, Süürias ja teistes konfliktipiirkondades tuletab meile meelde, et rahu ei ole alati iseenesestmõistetav. Rahu ja stabiilsus nõuavad tööd, pingutust, üksmeelt, vahel ka eneseületust, aga ennekõike usku, et see on võimalik,“ ütles ta.

Seotud lood:

Hommikul süütas välisminister Sven Mikser Jaan Poska haual mälestuseks küünlad ning asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Õhtul peab välisminister Sven Mikser kõne Tartu rahu 97. aastapäeva tähistamisel Estonia kontserdisaalis.

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust.

Rahuleping vormistas Eesti täieliku võidu Vabadussõjas ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare