DELFI FOTOD: Mida arvavad ALDE presidendiks pürgivad Siim Kallas ja Hans van Baalen pagulaskriisist, maksudest, Ukraina sõjast?
Tänasel Leedu liberaalide kongressil Vilniuses said sõna ka üleeuroopalise liberaale ja demokraate ühendava erakonna ALDE presidendiks kandideerivad Siim Kallas ja hollandlasest europarlamendi liige Hans van Baalen.
Leedu liberaalide kongressil astub järjest üles väga palju esinejaid. Kella 13 ajal said sõna ka ALDE presidendi kohta püüdvad Siim Kallas ja Hans van Baalen. Mõlemad said esineda lühikese kõnega ja seejärel vastata mõnele küsimusele. Esimesena anti sõna Kallasele.
Siim Kallas ütles, et teda paneb muretsema, et liberaalide alternatiiv konservatiivsele Euroopale on nõrgenemas. Kallase sõnul on palju saavutatud tänu juhi heale tööle, kuid tema hinnangul oleks vaja, et ALDE kasvaks. "Vajame suuremat gruppi. Tore oleks, kui oleks rohkem parteisid, aga kui võtame uusi liikmeid, siis peavad kõik üht poliitilist plaani jagama," rääkis Kallas ja nentis, et Eestis on suurimad reformid vastu võetud vasaku ja parema tiiva koostöös.
Maksude ühtlustamisest Euroopas rääkides ütles Kallas, et ta ei toeta seda.
Pagulaspoliitika-teemalisele küsimusele vastates ütles Kallas, et näha on kasvavat viha ja ka rassismi, seda ka Eestis. "See on kohutav, peame olema väga motiveeritud sellise suhtumise vastu võitlema," kõneles Kallas. "Inimesed kardavad ja me peaksime kartma ohtu Schengeni viisavabaduse kadumisele. Peame panema rohkem ressursse turvameetmetesse ja inimestele ütlema, et tegeleme nende hirmudega." Kallas küsis, kas tahame, et inimesed oleksid lõputult põgenikelaagrites, ja viitas ajutiste töökohtade võimalustele näiteks Prantsusmaal viinamarjaväljadel. Kallase hinnangul on tegu poliitilise katsumusega, kuidas inimesi ümber paigutada ilma viha- ja rassismipuhanguteta.
Hans van Baalen rõhutas oma kõnes persoonide olulisust alliansi töös. "Me oleme võib-olla väikesed riigid, aga meil on suured inimesed. Meil on ka suured sõbrad: Saksamaa, Prantsusmaa, võib-olla ka Venemaa," rääkis van Baalen, kes kinnitas, et tahab, et meeskond oleks ühtne.
Maksude ühtlustamise teemat kommenteerides ütles ka van Baalen, et ta ei poolda seda. "Tahan, et maksud oleks rahvuslik mure," selgitas ta.
Pagulaskriisist rääkides ütles van Baalen, et rohkem tuleks aidata inimesi nende oma koduriigis. "Oleme kõik inimesed, kui näen surnud last rannas, siis muidugi nutan nagu me kõik, aga pole tõsi, et kõik saavad Euroopasse tulla," kõneles van Baalen, kelle sõnul tuleb olukorda paremaks muuta kohapeal. "Muidugi on inimesi, kellele pole seal tulevikku ja nemad loomulikult võivad tulla, aga kui võtame vastu kõik inimesed ja illegaalsed immigrandid, kes tahavad siin tööd, siis see on Euroopa lõpp," sõnas van Baalen.
Ukraina sõjast kõneldes ütles hollandlane, et ta ei poolda survemeetmete lõpetamist ega järeleandmiste tegemist Venemaale enne, kui Venemaa on Ida-Ukrainast lahkunud. "Tõeline dialoog saab alata, kui Putin lõpetab invasiooni Ida-Ukrainasse," rõhutas ta.
ALDE kongress toimub 19.–21. novembrini Budabestis, kus Kallasel tuleb presidendikoha saamiseks enda poole võita 488 delegaadi suuruse valijatekogu enamus. Kogusse kuulub 478 delegaati 43-st Euroopa liberaalsest erakonnast ja kümme delegaati liberaalide noorteorganisatsioonist.
Tänasest on Kallasel aega täpselt neli nädalat, et endale ALDE funktsionääride seas kampaaniat teha. Kallas on teinud ka kavala lükke ja toetab Rootsi liberaali Fredrick Frederley saamist erakonna asepresidendiks ja Federley toetab omakorda Kallase juhiks kandideerimist.
ALDE ehk Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest on Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas fraktsioon, kuhu kuuluvad Eestist Reformierakond ja Keskerakond.
