DELFI FOTOD: Kaljuranna ja Kiili glamuurne elu asendus piskuga: VAATA, milline on vahistatute elu eeluurimisvanglas
Harju maakohus otsustas eelmisel nädalal vahi alla võtta Tallinna Sadama endise juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Tallinna vangla on ühtlasi ka eeluurimisvangla, kus on lisaks süüdimõistetutele ka vahialused, kelle kohtumenetlus alles kestab. Justiitsministeerium rääkis Delfile veidi lahti, milline on sealsete vahistatute elu eelvangistuses.
Selgus, et süüdimõistetute ja vahistatute tingimuste suurim erinevus seisneb režiimis, kusjuures vahistatute elu on isegi piiratum.
Kui süüdimõistetutel on päeval võimalik vabalt osakonna piires liikuda minimaalselt nelja tunni jooksul, siis vahistatud on lukustatud kambritesse. Vahistatutel on võimalik viibida kambrist väljas enamasti jalutuskäikude, meditsiiniliste toimingute, kokkusaamiste või hõivetegevuses osalemise ajal.
Vahistatud jagavad kambrit teiste vahistatutega. Tallinna vanglas on vahistatutele enamasti kuni viiekohalised kambrid, mujal kahekohalised.
Vahistatute õigus suhtlemisele sõltub prokuratuuri või kohtu seatud piirangutest. Kui piiranguid pole seatud, on vahistatutel võimalik helistada, kirjutada ja saada kokku lähedaste või tuttavatega.
Vaba ligipääsu internetile vangidel ei ole – nii süüdimõistetutel kui ka vahistatutel on ligipääs üksnes elektroonilistele õigusaktide ja kohtulahendite andmebaasidele.
Valitud päevalehed tagab vangla. Vangil on võimalik ka endal tellida ajalehti, ajakirju vms, kui see on kooskõlas vangistuse eesmärkidega ega ohusta vangla julgeolekut või korda.
Toidu menüü osas vahistatutel ja süüdimõistetutel erinevusi ei ole.
