Siseminister Andres Anvelti sõnul on 21,5 miljoni euro suurune investeering PPA jaoks rohkem kui kümne aasta tõsiseim rahapaigutus politsei võimekuse tõstmisse. “Seda ei tehta sisemiste ressursside arvelt,” kinnitas Anvelt Delfile.

Nelja aasta jooksul on plaanis piirkonnapolitseinike arvu kasvatada 45 ametniku võrra 126-lt 171-ni, mis läheb maksma 6 miljonit eurot.

Enim konstaableid lisandub maapiirkondadesse. Eesmärk on, et igal kohalikul omavalitsusel oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik.

Kiirreageerijate arv suureneb 75 võrra 150-ni. Koos varustuse soetamise ja väljaõppega kulub selleks nelja aasta jooksul 15,6 miljonit eurot.

Kiirreageerimisüksused luuakse Ida ja Lääne prefektuuri. Mõlemas üksuses saab olema 25 kiirreageerijat. Põhja ja Lõuna prefektuuris juba tegutsevaid üksusi tugevdatakse veelgi. Põhja prefektuuri olemasolevale 58 kiirreageerijale lisandub 7 kolleegi ehk kiirreageerijate arv kasvab seal 65-ni. Lõuna prefektuuris kasvab kiirreageerijate arv 18 inimese võrra 17-lt 35-ni.

Andres Anvelt: need töökohad on uued ja PPA personal suureneb

Piirkonnakonstaabli töö tähendab Anvelti kinnitusel eelkõige maapiirkonnas tehtavat ennetustööd ehk koostööd kohaliku omavalitsusega ja võrgustiku loomist.

“Kiirreageerijad on põhiliselt need inimesed, kes toimetavad suurlinnades, aga kui vaja, reageerivad ka sündmustele väljapoole. Need on tugevdatud patrullid, see on turvalisustunne tänaval, kui me näeme hästi välja treenitud tugevaid politseinikke, kes suudavad ja on võimelised reageerima näiteks relvastatud kuritegudele, mis aeg-ajalt ikka Eestis juhtuvad,” selgitas Anvelt.

Siseministri sõnul on Eesti küll suhteliselt turvaline paik, kus elada, kuid praeguse olukorra säilitamiseks peab ennast ka tugevdama. “Teistpidi on kiirreageerimisvõimekus ka see, mida me vajame kriisi ajal. Igapäevases elus on nad patrullid, kes reageerivad meie inimeste väljakutsetele. Mida kiirem ja tugevam see reaktsioon on, seda turvalisemalt inimesed ennast tunnevad.”

Kuigi loodavad kiirreageerijate ja piirkonnakonstaablite ametikohad on uued ehk lisanduvad praegu olemasolevatele, on Anvelti hinnangul PPA persionaliküsimus, kuidas nendele kohtadele inimesi leidma hakatakse. “See on näiteks üks karjäärivõimalus, aga mis omakorda tähendab seda, et me peame leidma ka tublisid noori poisse-tüdrukuid, kes tuleksid ja alustaksid politseitööd harilikust patrullist, sest konstaabliks kohe ei saa. Piirkonnakonstaabel peab tundma politsei tööd ja piirkonda läbi ja lõhki. Aga need töökohad on uued töökohad ja PPA personal suureneb,” kinnitas Anvelt.

Möödunud aasta lõpus välja käidud mõte, et politseinike palgafondi peaks lähiaastail 10 protsendi võrra kasvatama, on Anvelti sõnutsi endiselt kavas ellu viia, kuid selle saavutamiseks läheb siiski aastaid aega. “Kõik sõltub majanduskasvust ja teistest prioriteetidest. Põhiline prioriteet on õpetajate palk,” lisas siseminister.

Elmar Vaher: järgmise aasta märtsiks on struktuurid olemas

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et politsei on uue võimekuse loomiseks vajalike ettevalmistustega juba alustanud. “Sellise võime loomiseks on vaja teha väga palju eeltööd alates koolituskavast koos sisekaitseakadeemiaga kuni erinevate hangeteni alates relvastusest kuni vormivarustuseni, loomulikult sõidukid ja muu taristu.”

Augustis ja septembris toimub meeskonnajuhtide valimine. “Meeskonnajuht saab ise oma meeskonda looma hakata. Oktoobris-novembris toimuvad väljaõpped ja loodame, et märtsiks on struktuurid juba olemas. Kas kõik inimesed on selleks ajaks juba tööl — sügavalt kahtlen, aga me töötame selle nimel, et me saaksime võimalikult kiiresti meeskonnad loodud,” lubas Vaher.

Kui keeruline on kiirreageerijaid ja konstaableid leida ning millised on nendele esitatavad nõudmised, vaata videost!