1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud märtsiküüditamine käigus deporteeriti Siberisse üle 20 000 inimese, enamasti naised ja lapsed. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Küünalde süütamisega mälestatakse küüditamise ohvreid üle Eesti - alates kella 17st süüdati küünlad Pärnus Martensi väljakul.

Tartus Raekoja platsil läideti küünlad kell 20st.

Kolmest Balti riigist kokku viidi Siberisse ligi 95 000 inimest.

Esimese küüditamise ajal 14. juunil 1941. viidi Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.

Küüditamisi korraldasid okupatsioonivõimud ning NSV Liidu ja NKVD töötajad koos kohalike abilistega. Relvadega ähvardades sunniti inimesi oma kodudest lahkuma ja toimetati loomavagunites minema. Nende vara konfiskeeriti.

Alates 1956. aastast lubati neil, kes allu olid jäänud, Eestisse tagasi tulla, kuid nende vara ei tagastatud. Vara tagastamine sai võimalikuks alles pärast okupatsiooni lõppu ja Eesti taasiseseisvumist.

Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine.