Peaprokurör leiab, et kahtlustatavate ja süüdistatavate õigused on hästi kaitstud ja neid tuleb selgelt hästi edasi kaitsta, kuid riik peab rohkem tähelepanu pöörama kannatanute ja tunnistajate õigustele.

"Selle alla kuuluvad nii õigus oma vara tagasi saada, aga õigus ka tegelikult sellisele inimesekesksele menetlusele, et inimesed tajuks, et riik on nende jaoks olemas ja kriminaalmenetlus on pigem justnimelt neile kui ausatele kodanikele abivahendiks nii-öelda õiguse taastamise seisukohalt," ütles Perling 2015. aasta kuritegude statistika tutvustamisel Delfile antud kommentaaris.

Küsimusele, kuidas on olukord kriminaalmenetluse mõistliku aja jooksul läbiviimise printsiibiga, vastas peaprokurör, et võrreldes teiste riikidega ei ole Eestis midagi häbiväärset. "Küsimus on selles, et väikse riigina saaksime veel paremini. Siin tuleb muidugi väga selgelt vaadata, et kui me räägime näiteks lastest, kelle puhul on väga selgelt menetluskiirus oluline, tuleb silmas pidada, et selle kiiruse arvelt ei tohi langeda kvaliteet," märkis Perling.

Tema sõnul peame mõtlema ka personaalsele lähenemise peale, mida kindlasti üks alaealine õigusrikkuja vajab.

"Samas, kui me räägime teisest olulisest prioriteedist, näiteks majanduskuritegevusest, siis me peame jälle aru andma sellest, et see efektiivsus majanduskuritegude menetlemisel peabki olema see, et me jõuame otsuseni võimalikult kiiresti. Efektiivsus tähendaks ka seda, et ikka kannatanu, on ta füüsiline või juriidiline isik, saaks temalt näiteks omastatud või varastatud vara võimalikult kiiresti tagasi. Sellega peab riik tegelema," arvas Perling.