DELFI FOTOD ja VIDEO: Eesti mälestas Maarjamäel Teise maailmasõja ohvreid

 (18)
Täiendatud 16.05

Teises maailmasõjas hukkunute mälestamine Maarjamäel
Teises maailmasõjas hukkunute mälestamine MaarjamäelFoto: Tiit Blaat

Eesti tähistas täna Maarjamäe mälestusväljakul Teise maailmasõja lõpuga Euroopas seotud mälestamise ja leppimise päeva ning meenutas kõiki selles sõjas langenud ja hukkunud inimesi.

Sõjaohvrite mälestuseks asetas Maarjamäel pärja riigikogu esimees Eiki Nestor. „Kuigi Eesti jaoks lõppes sõda aastakümneid hiljem, tuleb meenutada neid, kes selles katastroofis oma elu kaotasid,“ ütles Nestor. „Ajaloo traagiliste keerdkäikude tõttu sattusid meie mehed võitlema mõlemale poole rindejoont. Rahu saabumine oli nende kõigi ühine unistus.“

Valitsuse esindajana asetas Maarjamäel asuvatele Teise maailmasõja langenute hauatähistele pärjad justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Eesti mäletab kõiki teises maailmasõjas hukkunud inimesi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna Maarjamäel peetud kõnes. „Ka täna on Euroopas valla pääsenud sõda. Teise maailmasõja kannatused on ajaloo hoiatav näide, kuidas vägivald riikide ja rahvaste vabaduse vastu võib viia määratute kannatusteni. Agressorid peavad saama karistatud ja ohjeldatud.“

„Olen uhke vaba Eesti üle ja tänulik nende ees, kes selle eest on võidelnud,“ ütles oma esinemises Westholmi gümnaasiumi õpilane Jaana Kallastu. „Pidagem meeles neid, kes on langenud Eesti eest.“

Loe veel

Maarjamäel peetud mälestusüritusel esinesid ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev, Tallinna Kesklinna linaosa vanem Alar Nääme ja Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Mälestuspalvuse pidas EELK Tallinna praost Jaan Tammsalu.

Avaldamaks austust kõikidele Teises maailmasõja ohvritele, panid Kaitseväe kaplanid täna pärjad punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul, natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul ja soomepoiste mälestusmärgile Metsakalmistul.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail. NSV Liit teatas, et tseremoonia Reimsis ei olnud omavahel kooskõlastatud, sest kindral Ivan Susloparovil, kes NSV Liidu relvajõudude nimel alla kirjutas, ei olnud Kremli väitel selleks volitusi ning siis otsustati Saksa Riigi kapituleerumine veel kord NSV Liidu nõudmisel alla kirjutada Berliini lähistel. Teine kapitulatsiooniaktile allakirjutamise tseremoonia toimus NSV Liidu aja järgi 9. mail 1945 kell 00.43 ning Kesk-Euroopa aja järgi 8. mail kell 22.45.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele. Eesti kandis Teises maailmasõjas ränki kaotusi ja on alates 2005. aastast 8. mail mälestanud kõiki Teises maailmasõjas hukkunuid ning sõja-aegsete okupatsioonivõimude repressioonide ja kuritegude ohvreid.

Enamik Euroopa riike mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail, Itaalia, Belgia ja Holland teevad seda varem.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare