DELFI FOTOD ja KAART: Millises olukorras on kaitsealused puud südalinnas ja Tataris?

 (11)
Vaata ka kuulsat hõlmikpuud!

Millised on Tallinnas kaitsealused puud? Võtsime ette ning fikseerisime kõigi, 52 puu olukorra. Siin on esimene valik puudest: südalinna kandist ja Tatari tänavalt. Seitse lugu pikas seerias avaldame järgemööda kõikide linnaosade kaitse aluste puude tutvustuse, kus nad asuvad ja milline on nende olukord täna. Vaata ja saa teada, millele tasub järgmisel korral Tallinna südalinnas jalutades tähelepanu pöörata!

Kolm hariliku tamme kultivari*


Hariliku tamme kultivar Kentmanni tänaval Foto: Helena Pass


Kentmanni tänaval asuva Ameerika suursaatkonna hoonele on ligipääs piiratud ja pildistadagi saab ainult nii, et hoone ise peale ei jää. Delfil õnnestus tabada kolmest tammest vaid üht hariliku tamme kultivari, püramiidtamme (Quercus robur 'Fastigiata').
Puu tunneb juba kaugelt ära kõrge, tiheda kitsassammasja võra järgi. Teised kaks tammepuud jäävad praeguseks veel saladuseloori alla.


Valgepöök

Valgepöök Süda tänaval Foto: Helena Pass
Seotud lood:

Rävala Kultuurikeskuse aias on kolm kaitsealust puud. Neist vast kõige eksootilisem on harilik valgepöök (Carpinus betulus). Valgepöögi nimi on eksitav, kuna see ei kuulu pöögiliste, vaid koos kaskede, leppade, sarapuude ja humalpöökidega hoopis kaseliste sugukonda.

Kevadeti võibki pikkade urbadega õitsvat harilikku valgepööki kergesti kaseks pidada, sügisel tekitab ta aga oma pikkade rippuvate omapäraste viljakobaratega parasjagu segadust. Kuna Eestis pole külmakartliku valgepöögi jaoks kõige paremad kasvutingimused, meenutab see konkreetne valgepöök pigem põõsast - kännuvõsast ulatuvad välja peenikesed tüved.

Loe veel

Soodsates tingimustes võib valgepöök sirguda kuni 20 meetri kõrguseks. Valgepöögi tunneb lisaks ümara võra järgi ära ka halli ja sileda koore järgi. Erinevalt tavalisest pöögist on ta lehed servadest teravalt kahelisaagjad. Samuti on ta tunduvalt väiksema kasvuga.


Hariliku vahtra kultivar - kerakujuline vaher

Hariliku vahtra kultivar (kerakujuline vaher) Foto: Helena Pass

Rävala Kultuurikeskuse aias Süda tänaval kasvab lisaks teisele kahele looduskaitse all olevale puule hariliku vahtra kerakujuline kultivar (Acer platanoides 'Globosum' ). Puu omapära on korrapärane kerakujuline võra, mis teeb ta imetoredaks pargipuuks.

Hariliku vahtra kultivar - punaselehine vaher

Hariliku vahtra kultivar (punaselehine vaher) Foto: Helena Pass


Süda tänaval paiknevas Rävala Kultuurikeskuse hoovis on kokku kolm kaitsealust puud, neist kõige kirjuma välimusega on kahtlemata hariliku vahtra punaselehine kultivar (Acer platanoides 'Schwedleri').

Seda puud tasub vaatama minna just kevadel – väidetavalt on selle kultivari kevadvärvus nii lõõskavalt punane, et sellega ei suuda võistelda isegi hariliku vahtra enese sügispuna. Suviti on 'Schwedleri' kultivari lehed tumerohelised ja sügisel oliivrohelised.

Hõlmikpuu

Hõlmikpuu Foto: Helena Pass

Süda tänava ja Pärnu maatee ristmikul kasvav hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba) on üks põnevamaid ja eksootilisemaid kaitsealuseid puid Tallinnas, ühtlasi on see suurim ja jämedaim hõlmikpuu Eestis. Puu istutati algselt Kühnerti parki (Vana-Pärnu mnt 19), kuid 1913. aastal istutati see praegusesse asukohta ümber.

Puu on üle 100 aasta vana, tema kõrgus üle 13 meetri, tüve ümbermõõt umbes 1,3 m. Arvatakse, et hõlmikpuu suudab taluda õhu saastumist, kuna ta on suutnud vastu pidada ka linnahaljastuses. Tallinnas muutus puu mõnekümne aasta eest (1989) justkui looduskaitse sümboliks. Sümboolne meie hõlmikpuu ongi, kuna nii kauges põhjamaa linnas teist temataolist leida pole.

Hõlmikpuu perekonna liigid ilmusid Alam-Juura floorasse ligi 180 miljonit aastat tagasi ja neid peetakse elavaks fossiiliks, sellest annavad tunnistust hõlmikpuulehtede kivistised. Esimest korda kohtas hõlmikpuud Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer 1690. aastal oma reisil Nagasakis, Jaapanis.

Hõlmikpuu tunneb ära rohkesti hargnevate oksade järgi, mis kinnituvad tüvele terav- või peaaegu täisnurga all. Hõlmikpuu koor on hallikaspruuni värvusega, kasvuspurti alustanutel ühtlane ja sile, vanemal puul võib koor muutuda korkjalt rõmeliseks. Võrsed on hallid ja läikivad.Hõlmikpuu kõige eriliseks tunnuseks on tema omapärased lehed - lehvikukujulised, enamjaolt kahehõlmalised on suviti pealt sinakas-ja alt helerohelised, kuid hilissügisel muutuvad ühtlaselt kuldkollasteks. Kevadeti kaunistavad hõlmikpuud kollakasrohekad õied.

Kuus hõlmikpuud Jaapanis elasid üle Teise maailmasõja ajal tuumapommi plahvatuse, olles plahvatuse keskmes, lähim neist vaid kilomeetri kaugusel epitsentrist. Kõik kuus puud on ka praegu elujõulised ning sellest ajast saati peetakse Jaapanis hõlmikpuud lootusepuuks. Mõne puu juures on tahvlid, kus palvetatakse maailmarahu eest.

Ginkgo biloba lehed on põliselt olnud Hiina rahvameditsiini nurgakiviks, millega raviti peaaegu kõike astmast hemorroidideni


Hariliku tamme kultivar - püramiidtamm

Hariliku tamme kultivar (püramiidtamm) Foto: Helena Pass


Sakala tänava alguses, Solarise keskuse kõrval kõrgub uhkelt üks hariliku tamme põnevamaid kultivare, püramiidtamm (Quercus robur 'Cypressoides').

Kõrge, tiheda, kitsassammasja võraga puul on rohelised, läikivad, nahkjad lehed. Sügiseti võtab püramiidtamm endale kollase või kollakaspruuni kuue. Septembris-oktoobris valmivad 2-3 cm pikad tõrud.


*Kultivar on kultuurtaime eraldi sort

Vaata ka teisi Tallinna kaitselauseid puid ja nende olukorda!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare