Vao külas, näoga pagulaskeskuse poole, seisid laupäeval demonstratiivselt kaks päikeseprillides meesterahvast. Tsiklimeestest ja kohale tulnud uudistajatest eristusid nad üsna kummalisel põhjusel: neil mõlemal oli seljas valge T-särk, millel on Norra massimõrvari Anders Breiviki nägu. Nad lasid endast küll pilte teha, kuid Delfi ajakirjanikul nendega rääkida ei õnnestunud.

Samuti võis nende käitumisest välja lugeda kärsitust, kui üks Vao külla tulnud fotograaf viivitas neist pildi tegemisega.

Meestel olid uue trükiga särgid seljas, mille põhjal on ka ürituse korraldajad oletanud, et tegemist on konkreetselt selleks sündmuseks valmistatud särkidega. Ühel meestest olid käes autovõtmed, mis viitasid sellele, et tsiklimeestega nad Vao külla ei saabunud.

Tsiklimeeste ühissõidu korraldanud Johnnie Little kinnitas Delfile, et need kaks meest ei ole kuidagi seotud nende ühissõiduga Vao elanike toetuseks. "Teatud võimuorganitele oleme teatanud ja me tegeleme ise ka aktiivselt nende kahe inimese otsimisega. Võin kinnitada, et nad ei ole kuidagi seotud meiega ja ka nende inimestega, kes tulid tsiklimeestega kaassõitjatena kaasa."

Pärast tsiklimeeste põhikolonni ja nendega koos oleva patrulli saabumist ei nähtud enam rahva seas provokatiivsete särkidega mehi.

"See on provokatiivne tegevus, seotud hilisminevikus toimunud Norra juhtumiga, selle tõttu võtame asja väga tõsiselt. Meil oli ürituse reeglistikus kirjas, et kõik rassismi ja vaenu õhutavad riided, lipud, märgid on rangelt vaja koju jätta. Ju siis ikka keegi pidas vajalikuks teistmoodi tegutseda," sõnas Johnnie Little.

Ühissõidu korraldajad teevad aktiivselt koostööd politseiga, et teada saada, kellega täpsemalt tegu ja mis oli nende meeste motiiviks. "Liigume ühes suunas koos politseiga ja näitame sellega hukkamõistu meie ürituse kompromiteerimisel."

Ürituse korraldaja sõnul andsid valvsad pealnägijad kahest Breiviki näoga T-särki kandvast mehest teada enne, kui pilt meedias ilmus.

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul on varem, muuhulgas oma aastaraamatutes, kaitsepolitsei aastaid toonud välja et Eestis ei ole äärmuslusel ühiskonnas laialdast toetust. Üksikute isikute võikal moel tähelepanu otsimise erandlikkus üksnes kinnitab seda. "Tänasel päeval saame jagada üldist arusaama, et kindlasti selline tegevus mõneti kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet," sõnas Puusepp.