DELFI FOTOD: Balti ja Beneluxi välisministrid: Ukraina majanduslik toetamine on kriitilise tähtsusega
Balti ja Beneluxi riikide välisministrite sõnul peab jätkuma Euroopa Liidu ühtne poliitika Venemaa suunal.
„Sanktsioonidepoliitika jätkamisel on oluline säilitada strateegiline kindlameelsus. Sanktsioonide kõrval vajab Ukraina aga ka olulist majanduslikku tuge ning peab jätkama reformidega. Ukraina aitamine on lähiajal vähemalt sama oluline, kui sanktsioonidega Putini režiimi survestamine,“ ütles Pentus-Rosimannus.
„Viimastel päevadel on kõneks tulnud võimalik sõjalise abi andmine Ukrainale. Eesti abistab Ukrainat NATO küberkaitse usaldusrahastu kaudu, aga ka muude koostööprojektide raames, näiteks oleme osutanud konfliktis kannatanutele ravi. Ukraina sõjaline abistamine on iga riigi individuaalne otsus. Relvastusabi meil kavas anda pole. Meil ei ole sellist üleliigset relvastust, mida Ukraina täna vajab.“
Välisministrid rõhutasid, et muutunud julgeolekuolukorrast lähtuvalt on vaja Euroopa naabruspoliitika üle vaadata. Läti eesistumise ajal toimuv Riia tippkohtumine peab välisminister Pentus-Rosimannuse sõnul andma idapartnerluse riikidele selge poliitilise sõnumi Euroopa toetusest.
„Loodetavasti on tippkohtumisel võimalik võtta vastu häid otsuseid viisaliberaliseerimise osas,“ rõhutas välisminister Pentus-Rosimannus.
Samuti arutasid Balti ja Beneluxi välisministrid olukorda Lähis-Idas, rändega seotud küsimusi ning ISIL-i vastu võitlemisega seonduvat.
Digitaalse ühisturu arendamise vajalikkusest kõneldes märkis Pentus-Rosimannus, et see annab Euroopa ettevõtetele üleilmse konkurentsivõime.
„Me peame keskenduma algatustele, millest on nii Euroopa Liidu kodanikele kui ka ettevõtetele reaalselt majanduslikult kasu,“ sõnas välisminister, tuues näiteks Eesti kogemuse digiallkirja kasutamisest, mis hoiab hinnanguliselt keskmiselt aastas töötajal kokku nädala ulatuses tööaega.
Välisminister avaldas lootust, et aastaks 2020 kasutab vähemalt 20 protsenti Euroopa Liidu elanikest digiallkirja.
