„Pole oluline, kuidas on su nimi. Oluline on see, kes sa oled!“ Nii kirjeldab ennast Lasnamäelt pärit Boriss (kelle tegelik nimi, aadress, telefon ja auto registrinumber on toimetusele teada) ühel populaarsel sotsiaalmeediasaidil. Ta on natuke üle 40 aasta vana, usub jumalasse ja nostalgitseb Nõukogude liidu järele. Boriss on pühendunud kalamees ja taksojuht. Aga peale selle elavad tema kodus perioodiliselt vahetudes neiud, kelle teenuseid ta müüb, nagu rääkis meile anonüümsust palunud allikas. Kuulutusi riputab Boriss üles teatud portaalidesse, telefoninumber on alati sama.

Tasu tehtud töö järgi

Boriss saab neidudega tuttavaks odavates Lasnamäe baarides või sotsiaalmeedia kaudu ja pakub daamidele lisateenistust. Milleks rabada korraga kahel töökohal, kui oma finantsprobleeme saab lahendada ka palju lihtsamal viisil ja palju kiiremini?

Mõned purjakil tüdrukud nõustuvadki. Neil või peale sellegi olla elus keerulisi olukordi. Tavaline komplekt: väikese palgaga töö, korraliku hariduse puudumine, vajadus kasvatada üksi last, aga mõnikord ka narkosõltuvus. Mured kuhjuvad üksteise otsa ja lahendust otsivad neiud Borissi käest.

Delfile teadaolevalt saavad neiud Borissi käest tunni eest 60-100 eurot. Teenistus oleneb asjaoludest – sellest, kui „pandav“ on daam, kuidas Boriss ise teda hindab ja oludest turul üldiselt. Vähem sümpaatsed saavad 60 euro kanti, rohkem sümpaatsed juba 100. Üks ööliblikas suudab öö jooksul lennelda kuni viie januse kliendiga.

Teenistus jagatakse nii: 60-st eurost 20 võtab Boriss endale, 40 läheb tüdrukule. 100 euro pealt võtab sutenöör 40, 60 saab prostituut. Meie allika andmetel ei keela armurõõme endale ka meie kangelane. Seda loomulikult tasuta.

Väidetav taksojuht-sutenöör eelistab töötada eestlaste ja välismaalastega. Vene keelt kõnelevaid kliente ei näi ta usaldavat. Kaadrivoolavus on Borissil suur, kuid äri ise on suhteliselt vana, sellest annab märku suur hulk tema „alluvate“ fotosid, mida ta teemasaitidele üles laeb.

Nagu ta ise meie ajakirjanikule kinnitas, elab Boriss tüüpilises paljukorruselises kortermajas Loitsu tänaval. Boriss ei teegi oma tegevuse varjamiseks eriti midagi. Akna alla on pargitud auto, mida Boriss kasutab kahe töö tegemiseks: sõidab Euro Taksos taksot ja viib tüdrukuid nende „töökohale“. Tõsi küll, nagu meil õnnestus välja uurida, pühendab ta oma esimesele tööle küllaltki vähe aega.

Väheüllatav polnud seegi, kui avastasime, et Boriss on nn Lasnamäe muumia majanaaber. Nimelt sattus sama maja uudistesse sellega, et ühe korteri vannist leiti seal üheksa aastat lebanud Ivo surnukeha. Novembris kirjutas Eesti Ekspress, et maja korteriühistu eesotsas on politseinik Sergei Selgitski, Põhja prefektuuri juhtivuurija, kes arvas aastaid, et Ivo istub vangis. Delfil õnnestus Põhja prefektuurist saada ainult niipalju infot, et detsembri seisuga seal Selgitski-nimelist inimest tööl ei olnud.

Allika info kontrollimiseks viis Delfi läbi kaks eksperimenti kehastudes kõigepealt prostitutsiooni ostjaks ning seejärel potentsiaalseks prostituudiks.

Operatsioon number üks: esimest katset saadab edu

Detsembri algus, pühapäeva hilisõhtu, õues möllab torm. Delfi reporter ei ole enam ajakirjanik, vaid seksuaalsest näljast piinatud pikk, sihvakas ja heal järjel eestlane Viimsist. Samuti on ta valmis sellele Karinale maksma mitte 100, vaid koguni 120 eurot tunnis – sõitku ainult kohale!
„Tere, kallis. Olete õhtul vaba? Kas 120-st piisab? Olen sportlik ja väga näljane noormees. Elan Viimsis. Räägin natuke vene keelt ka,“ kirjutame SMS-i kuulutuses ära toodud numbrile. Vastust ei tule. Saadame teise veel.

„Tervitus. Olen õhtul vaba. Helista pärast 21.00,“ vastati meile vigases eesti keeles.
Määratud kellaajal lepime telefoni teel kokku, et kohtumine toimub kell 23.00 ühe uue viiekordse Viimsi kortermaja trepikoja ees. Samal ajal, kui sõidame mööda Pirita teed kahemeetriste jääkülmade lainete taustal Viimsi poole, heliseb telefon uuesti. „Tere! Kuule, aga kas sa saad mulle 120 maksta?“ küsib naisehääl üle. „Jaa, saan-saan!“ „No okei. Aga kui ma sulle miskipärast ei meeldi, siis annad 20 eurot taksoraha.“ „Oleme kokku leppinud!“ Side lõpp.

Viis minutit enne 23 oleme kortermaja eest, pargime, paneme tuled kustu ja asume ootele. Kaua ootama ei pea – Borissi järgi võib kella õigeks panna. Väljusime autost ja möödusime saabujatest nagu tavalised jalakäijad, et oma allika juttu kontrollida. Tõepoolest: autonumber, värv ja mark langesid tema öelduga kokku. Rooli taga istus Boriss isiklikult, tema kõrval neiu. Nende pakutud teenuse jätsime siiski kasutamata ja sõitsime minema.

Teine katse: kahekordne edu

Jaanuari algus, tööpäeva õhtu. Akna taga on 20 kraadi külma ja hunnikutes lund. Otsustasime eksperimenti korrata. Seekord sai toimuv ka üles pildistatud.

Telefoni teel lepime kokku kohtumise „rinnaka meeldivalt täidlase blondiiniga“, nagu ta ennast ise kirjeldab. Kohtumine toimub kell 21.30 Sõle tänava Statoilis, taks 100 eurot tunnis ja garantiiks 10 eurot taksoraha juhuks, kui tüdruk ei meeldi.

Kangelased jäid seekord 15 minutit hiljaks, olles selle eest eelnevalt viisakalt SMS-i teel vabandust palunud. Seekord ei toonud vanima elukutse esindajat kohale Boriss isiklikult, vaid tundmatu Amigo taksot juhtiv noorem mees. Kas ta ka teadis, keda ja kuhu viib, sellest ajalugu vaikib. Ilmselget seost Borissiga ei õnnestunud tuvastada. Delfi meeskond fikseeris neiu saabumise ja sõitis ära ennast soojendama.

Operatsioon number kaks: tööintervjuu sutenööriga

Et kontrollida, kas Boriss tõesti otsib endale hoolealuseid internetist, lõime endale sotsiaalmeediakonto. Profiilipildilt vaatab vastu rinnakas noor daam ja staatus kuulutab: „OTSIN SPONSORIT!“

Külastame ka loo peategelase profiili, vaatame tema fotosid ja laigime ühte neist.
„Tere. Aitäh hinde eest. Kuidas läheb? Kas suhtleme?“ ei lase Boriss ennast kaua oodata. Kirjavahetus kujuneb kuu aja pikkuseks. Räägime elust, muusikaeelistustest ja niisama mittemillestki. Mida aeg edasi, seda rohkem. Boriss pakub mitu korda, et saame kokku ja räägime. Järgmiseks pakub ta hakata sõpradeks ja armukesteks. Seejärel laekub ettepanek „elada koos nagu mees ja naine või kohtuda 20 eurot korra eest“. Koos perspektiivse „töötasu tõusuga“. Hiljem mees juba tunnistas, et „tal on tüdrukud, kes sellega tegelevad“. Küsimusele, mis summaga arvestada saab, vastas kupeldaja 40-50 eurot, kuid mõni öö võib teenistus ulatuda 100 euroni. „Kuidas kunagi. Juhtub ka, et on vaikus,“ sõnas ta.

Euro Takso: meil sutenööre ei tööta

Linnamütoloogia seob taksojuhid alatasa kokku mitmesuguste ebaseaduslike tegevustega. Kuid mitte ainult. Tuletame meelde, et 2014. aasta septembris lõppes prostitutsiooni uurinud kriminaalasi. Harju maakohus mõistis süüdi 17 inimest, nende hulgas 15 taksojuhti selle eest, et need toimetasid kliente Tallinna bordellidesse. Euro Takso sisekontrolli eest vastutava Toomas Nõuliku sõnul pole firma kunagi taolise probleemiga kokku puutunud. Nõulik sõnas Delfile, et nende firmale pole teada ühtegi prostituutide või sutenööride transportimise juhtumit ei praegu ega lähemas minevikus. „Meie teada pole kliendid meie juhtidelt selliste asjade vastu huvi tundnud. Meie firmas pole kunagi olnud ühtegi sutenöörluse ega prostitutsiooni juhtumit,“ sõnas ta.

Politsei: viimased prostitutsiooni vahendamisega seotud kohtuotsused jõustusid mõne nädala eest

Põhja prefektuuri organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija Ardo Ranne kommenteeris, et prostitutsiooniga seotud kuriteod ei erine teistest keelatud ja karistatavatest tegudest, sest alati leidub inimesi, kes sooritavad teadlikult kuritegusid ja neid, kes kombivad lubatu piire või otsivad seaduserikkumise piiril olevaid "halle tsoone".

Prostitutsiooniteema on juba aastaid seotud taksojuhtidega. Juba 90. aastate algusest on politsei näinud juhtumeid, kuidas taksojuhid otsivad prostituutidele kliente, saades selle eest raha. See on olnud püsiva lisasissetuleku allikaks mõnedele taksojuhtidele, keda pole küll palju.

Pirital Ranniku tänaval tegutsenud bordelli juhtum avaldas positiivset preventiivset mõju ja märgatavalt vähenes nende hulk, kes otsisid endale sellisel moel lisasissetulekut. Aga alati on inimesi, kellele ei mõju ka karistused. Kui inimene kavatseb sel juhul sellist tegevust jätkata, tuleb arvesse võtta, et ka politsei jätkab oma tööd.

Ranniku tänava bordelli juhtumis jõudis kohus samale seisukohale kui politsei ja kõik taksojuhid mõisteti süüdi. Õigeksmõistvat otsust ei saanud keegi. Viimased kohtuotsused jõustusid mõne nädala eest. Kuna osadele taksojuhtidele oli see juba korduv kuriteos süüdimõistmine, siis said nad reaalse vangistuse alates kolmekuulisest šokivangistusest kuni nelja-aastase reaalse vangistuseni.
Loe politsei kommentaari täismahus