DELFI 2015: Politseinikke rünnati enam kui 40 korral. Lüües, kägistades, hammustades
Alles 14. detsembril ründas 24-aastane mees Jõgevamaal väljakutsel olnud politseinikku noaga ja haavas teda õlga. Politseinikule anti haiglas esmaabi, ründaja peeti kinni ja tema suhtes käivitati kriminaaluurimine. Sarnaseid juhtumeid tuleb aasta jooksul ette kümneid.
2014. aastal rünnati Eestis politseinikke kokku 58 korral. Mullu novembrikuu seisuga on rünnakuid olnud 43. "Sel ja möödunud aastal ei ole politseinikke teenistuskohustusi täites õnneks hukkunud ega raskelt viga saanud," kommenteeris Delfile Põhja prefektuuri pressiesindaja Uku Tampere, kes nentis, et ei saa öelda, et rünnakud politseinike vastu oleks sagenenud või raskemaks muutunud, kuid lisas, et iga rünnakujuhtum on juba oma olemuses tõsine.
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Jaak Kiviste sõnul ei ole inimesed üldiselt politseinike suhtes vägivaldsemaks muutunud, kuid politseiniku töö ongi ohtlik. "Politseinikel peab olema väga hea vaimne ja taktikaline ettevalmistus, et igasuguseid juhtumeid ära hoida ja vajadusel ennast ning teisi kaitsta. Üldjoontes politseinikud sellega ka arvestavad, et rünnakuid võib tulla igalt poolt," rääkis Kiviste.
Ründajateks on tema sõnul nii naised kui mehed. Samuti rünnatakse nii meessoost kui naissoost politseinikke ja rünnakuid on olnud igasuguseid: on tõugatud, löödud rusikaga ja jalaga, on kägistatud, hammustatud, sülitatud. Samuti on rünnatud terariistaga, nagu kirves, nuga või kruvikeeraja, aga lastud ka pisargaasi näkku ja ässitatud koeri kallale.
"Ühiseks jooneks kõiges eelnevalt kirjeldatus on ilmselt alkoholijoove," märkis Kiviste ja nentis, et reeglina hakkavad politseinikele vastu ja neid ründama purjus inimesed, keda politseinikel on vaja mingil põhjusel kinni pidada. Ta tõi sellised näited: "Alkoholijoobes naine ründas Tartus patrullpolitseinikke, kellest ühte hammustas vasakust jalast" ja "Alkoholijoobes mees lõi väljakutset teenindavat naissoost patrullpolitseinikku rusikaga näkku".
Osa neist purjus ründajatest kahetseb hiljem kaineks saanuna oma tegu ja ei saa isegi aru, miks nii käitus. "On juhtumeid, kus kinni pidamisel osutatakse vastupanu või ründavad politseinikke kinnipeetavate sõbrad. Kuid enamasti ei ole politseinikud sellistes vahejuhtumites märkimisväärselt vigastada saanud," lausus Kiviste.
Nõutust tekitab Kiviste sõnutsi see, et tihti kohtab halvustavat suhtumist ka lihtsamates tööolukordades ja inimesed elavad oma viha ja pahameelt lihtsalt politseinike peal välja. "Näiteks sõimavad möödasõitvad juhid pahatihti avarii sündmuskohal õnnetust fikseerivaid politseinikke."
"Kuigi politsei püüab õnnetuspaigal kõik vajalikud mõõtmised teha võimalikult kiiresti, tekib tipptundide ajal õnnetustest alati viivitusi liikluses. Samas ei ole võimalik autosid sündmuskohalt enne nihutada, kui mõõtmistööd on tehtud. Liiklejate suhtumine on tihti aga selline, justkui oleksid politseinikud õnnetuse toimumises süüdi," rääkis Kiviste, kelle hinnangul tuleneb selline käitumine ilmselt sellest, et inimesed ei tunneta piire või lihtsalt ei mõtle oma tegevuse peale.
"Loomulikult ei ole kõik ainult negatiivne. Üldjuhul kohtavad politseinikud siiski head ja sõbralikku käitumist ning õnneks saab suurem enamus inimestest ikkagi aru, et politseinikud ei sõida pühade ajal või öösiti mööda linna ringi lihtsalt niisama, vaid selleks, et inimesi aidata."
Kiviste lisas, et politsei saab kiirematel päevadel ööpäevas üle 700 väljakutse, millest igaüks on erinev. Aga ühine on kõigi sündmuste juures tema sõnul see, et mida mõistlikumad on inimesed, seda kiiremini ja paremini lahendatakse väljakutse.
24 aasta jooksul on hukkunud 21 politseinikku
Taasloodud Eesti politseis ja piirivalves on teenistusülesannete täitmisel elu kaotanud 21 ametnikku. Kõigi nende nimed on kantud hukkunud politseinike mälestusmärgile Järvamaal Mäos, kus 1994. aastal hukkus tulevahetuse käigus kaks politseinikku ja üks sai raskelt vigastada.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles teenistusülesannete täitmisel hukkunud politseinike mälestuspäeval 15. detsembril, et politseiniku töö on kaitsta teiste elu ja vara, kuid seejuures on tähtis ka tema enda ja kolleegide turvalisus.
