DELFI 2015: Noorpoliitik Jaak Madisoni tormiline aasta
EKRE liige, wunderkind* Jaak Madison oli enne riigikokku pääsemist laiemale avalikkusele tundmatu. Tema skandaalide jada algas vahetult pärast valimisi, kui avalikkuse ette jõudis Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, kus ta tõi esile fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivseid pooli".
Pärast skandaali lahvatamist helistati Madisonile USA saatkonnast ja kutsuti kohvile.
Uus skandaal ei lasknud end kaua oodata, kui selgus, et vastne saadik omastas Tallinki laeval töötades nutitelefoni ja müüs selle internetiportaalis maha. Riigikogu pesamuna pääses üle noatera kriminaalsüüdistusest ja saadikukohast ilmajäämisest.
Ka see ei olnud veel kõik. Aprillis selgus, et mitmed Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni nende uksekaartide kopeerimises ja kajutitesse tungimises. Madison nimetas seda kõike laimukampaaniaks. Tallinki sisejuurdlusega kogutud materjalid toetasid süüdistusi, kuid lõpliku otsuse pidi Tallinki esindaja sõnul tegema politsei. Selle juhtumi kohta menetlust ei alustatud, kuna laevafirmasse ega politseisse ei pöördunud ükski kannatanu.
Mais jõudis Madison tähelepanu keskmesse ka veel enda Twitteri säutsuga, kus ta teatas, et lahkus Kalevi-Rocki korvpallimängult, kuna tantsutüdrukute viimase esinemise ajal kõlas venekeelne laul.
Postitusele järgnes massiivne säutsudelainetus, kus inimesed hakkasid Madisoni kirjutatu üle iroonilisi nalju tegema.
Noore ekrelase jõud ei raugenud ka aprilli lõpus, kui ta Toompeal toimunud aktsiisitõusuvastasel miitingul peetud kõnes kutsus IRL-i ja Vabaerakonda üles kukutama "sotsiaalliberalistlik lillade koalistioon".
Oktoobriga sai otsa selle aasta suuremate skandaalide jada. Õhuväe ülem Jaak Tarien kirjutas 28. oktoobril Facebookis, et Eestis teenivad tumedanahalised liitlaste sõdurid on siin sattunud rassistlike rünnakute ohvriks. Jaak Madison ütles seoses ilmsiks tulnud juttudega mustanahaliste sõdurite solvamisest, et nad võiksid väljas viibides vormi kanda, et eristada siinviibimise põhjuseid.
President Toomas Hendrik Ilves märkis ERR-ile antud aastalõpuintervjuus, et Madisoni väljaütlemine valmistas talle sellel aastal enim piinlikkust.
Riigikogus aktiivne sõnavõtja ning istungitel osaleja
Riigikogu kultuurikomisjoni liige ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees on silma paistnud aktiivsusega.
Madison on alates kevadest riigikogus sõna võtnud 126 korral, olles selle näitajaga üks sõnakamaid rahvasaadikuid.
Madisoni sõnavõtud ei piirdunud vaid pagulas-, rahvus- ning julgeolekuteemadega, vaid ta diskuteeris ka maksu-, erakooli-, tubakaseaduse, aga ka põllumajanduse ning haldusreformi üle.
Sügisesel istungjärgul alates 14. septembrist osales Madison 37 istungil 44st ning puudus vaid välislähetuste tõttu.
Kultuurikomisjoni esimehel, reformierakondlasel Laine Randjärvel Madisoni tööle etteheiteid ei ole. Tema hinnangul on kõik kultuurikomisjoni liikmed olenemata oma east ja erakondlikust kuuluvusest oma tööga hästi hakkama saanud. Kultuurikomisjoni sisekliima pidavat töine ja sisukale tulemusele orienteeritud olema.
*Nimetuse autoriõigused kuuluvad Martin Helmele, kes selle märtsis Madisonile omistas.
