David Vseviov: afgaani tõlk Omar vajas varjupaika rohkem kui Snowden

Kas USA salajasi luureandmeid lekitanud Edward Snowden asub ka tegelikult Šermetjevo lennujaamas, on puhtalt usu küsimus, leiab ajaloolane David Vseviov.

“Eestis ei leidu inimest, kes seda teadmist valdaks,” sõnas Vseviov, kelle hinnangul on endise Luure Keskaegntuuri (CIA) kaastöötaja Edward Snowdeni asupaiga määratlemine sama tänamatu töö kui kohvipaksu pealt ennustamine.

Snowden põgenes mais Ameerika Ühendriikidest Hongkongi ja sealt edasi Moskvasse. Tänaseks on ta viibinud Šermetjevo lennujaama transiiditsoonis poolteist nädalat.

Snowdeni viibimist Venemaal on kinnitanud president Vladimir Putin, kuid ükski ajakirjanik teda seal näinud pole.

Kui kauaks (eeldusel, et ta seal üldse on – KP) võib Snowden Venemaale jääda, on Vseviovi sõnul samuti raske öelda. “Pretsedendid, kus isik on ennast saatkonnas varjanud, ulatuvad kümne aastani,” tõi Vseviov näite Ungari kardinalist 1956. aasta sündmuste aegu.

Tänaseks rohkem kui aasta on end Ecuadori Londoni saatkonnas varjanud ühenduse WikiLeaksi asutaja Julian Assange.

David Vseviovi sõnul on Snowdeni juhtum äärmiselt kummaline ning usub, et avalikkusele on teada sellest ülimalt vähe. Fakt on see, et maailma suurriikide, sealhulgas Euroopa, juhid on teemast sügavalt puudutatud. “See on asi, millele reageeritakse,” imestas Vseviov, “Mis põhjusel? Mis selle taga siis on?”

Siiski arvas ta, et eestlased võiksid juhtumisse suhtuda rahulikult – see ei puuduta meid otseselt ning inimestele, kes vähegi maailmas toimuvat mõistavad, polnud luureinfos midagi uudisväärtuslikku. Kõik riigid luuravad, põhjendas Vseviov, ka väikeriik Eesti.

“Meie ohud on hoopis mujal – eelkõige meis endis,” rääkis Vseviov, kelle hinnangul võib iga tavakodanik olla üsna kindel, et tema kõnesid pealt ei kuulata.

Küsimusele, kas Eesti peaks vajadusel Snowdenile varjupaika pakkuma, vastas Vseviov veendunult: “Ma ei kahtle, et Eesti vastus oleks sada protsenti eitav. Siiski – mis puudutab kogu seda lugu, on kõige rumalam teha nägu, et sa tead, mis selle taga on. Minul ei ole aimugi, mis selle taga tegelikult on. Loomulikult on see üle meie peade, aga õnneks pole see meile kuidagi ohtlik.”

Snowdeni asemel pakuks Vseviov asüüli hoopis Eesti kaitseväelaste heaks töötanud afgaani tõlgile Omarile.

“Kui me ei andnud temale õigust Eestis elada, miks peaksime seda lubama luuraja variandis? Neid inimesi on maailmas miljoneid, keda võiks aidata,” lisas Vesviov.

Endine USA riikliku julgeolekuameti kaastöötaja Snowden avalikustas rahvusvahelises meedias, et Ühendriikides kuulatakse pealt salajasi telefonikõnesid. Lisaks kergitas ta loori ülisalajaselt programmilt PRISM, miskaudu pääsevad eriteenistused üheksa suure IT-firma serverite andmetele.