“Meil on lennunduses täiesti normaalne olukord ja helikopterid on tavapärases hoolduses, kuid vürtsi on sellele andnud paar eelnenud vahejuhtumit,” ütles Lepp Delfile.

Copterline Eesti tegevjuht pidas silmas varem avalikkuse ette tulnud probleemidest kõrvalekallet sabarootoriga ja kokpiti pleksklaasi purunemist, mis tingis plaanilise hoolduse toomise ajaliselt ettepoole.

“Iga 300 lennutunni järel on suur hooldus,” lausus Lepp, kelle kinnitusel on pausid liiniliiklusesse sisse planeeritud, sest lennatakse ühe helikopteriga ja liin on avatud. “Kui saame teise masina juurde, ei pane seda keegi tähele.” Väike hooldus tehakse iga 25 lennutunni järel, natuke põhjalikum hooldus iga 50 lennutunni järel ja veelgi suurem hooldus 100 lennutunni järel.

“Aastatetagune taust on meil paraku selline, et oleme sunnitud ohutusele pöörama kõrgendatud tähelepanu,” vihjas Lepp 2005. aasta augustis Tallinna lahes toimunud õnnetusele, mis nõudis 14 inimese elu.

Copterline peab jätkuvalt ohutuks ka helikopterit Agusta Westland AW139 millega lennatakse, sest tegemist on väga uut tüüpi helikopteriga. “Kopter kontrollib ennast ise ja võibolla ongi probleem osaliselt selles, et ta kontrollib liiga hästi,” kinnitas Lepp.