Bürokraatia pikendas surevate kitsede piina

Kaks kõhutõppe jäänud kitse pidid pool päeva vaevlema, enne kui õnnestus leida ametnik, kes andis loa loomade hädatapuks.

Abituid, valge lume roojaniresid täis vedanud kitsi märkas teisipäeva keskpäeval oma kodu lähedal talirapsipõllul Tartumaal Rannu valla Kulli küla elanik. Ta helistas jahimehest naabrile ja see omakorda Rannu jahiseltsi esimehele Valdo Hermannile, kes võttis ühendust Tartu jahindusklubiga. Jahindusklubi helistas omakorda Tartumaa keskkonnateenistuse kalandus- ja jahindusspetsialistile Aimar Rakkole, kes aga kostis, et jahiseadus ei luba kitsedega midagi teha, kirjutab Postimees.

Rahulolematu Hermann helistas siis Tartumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnikule Anneli Kasele, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi. “Mõtlesin enne naiivselt, et kui sellised asjad juhtuvad, siis vaatab keegi kiiresti looma üle ja annab loa halastussurmaks. Kuid kella kaheteistkümnest viieni vedelesid haiged loomad inimese aia taga ja midagi ei juhtunud,” räägib Hermann.

Rakko seletab, et oleks jahiaeg, oleks asi lihtne: kitsed maha lasta ja suurendada nende arvelt ulukite küttimise mahtu. “Nüüd on hooaeg läbi ja kui me lubame niisama lasta, hakkavad inimesed meile helistama: keset talve peetakse loomadele jahti. Selgita siis neile, et tegu oli haigete loomadega. See asi tuleb ajada juriidiliselt korrektselt.”

Tartu jahindusklubi nõuniku Liivi Amori meelest on Hermann on noorepoolse jahimehena üldse pisut üle reageerinud, sest metskitsed on talviti massiliselt kõhutõve kätte koolnud juba aastakümneid ning selles pole midagi erakorralist.

Teisipäeva õhtuks kitsed veterinaararsti, keskkonnainspektori ja jahindusspetsialisti juuresolekul siiski surmati.