Brüssel võtab Eestilt sõnaõigust vähemaks

Euroopa Komisjon otsustas novembri lõpul ületada siiani pühaks peetud piiri ning võtta kriminaalõiguse puhul liikmesriikidelt otsustusõigus üle.

Komisjon koostas nimekirja seitsmest kuriteoliigust, mis on nende arvates üleeuroopalised ja seega on Brüsseli poolsed ettekirjutused õigustatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Esmakordselt liidu ajaloos kaotaks liikmesriikide rahva poolt valitud parlamendid õiguse määrata seaduseid rikkunud inimeste karistusi, seda hakkaks otsustama mitte kellegi poolt valitud euroliidu bürokraadid.

Veelgi enam, Euroopa Liit võib mingil hetkel lugeda karistatavaks ka tegevuse, mis Eestis üldse karistatav pole, märgib justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laos.

Kurjategijate rootsi kardinate taha saatmine jääb siiski liikmesriikide endi hooleks. Kui aga karistused ei vasta komisjoni ettekirjutustele, on Brüsselil õigus karistada liikmesriiki ennast.

Komisjoni kirja pandud seitsme kuriteo seast leiab krediitkaartide võltsimise, arvutiviiruserünnaku, inimsmugeldamise, korruptsiooni erasektoris või merereostuse.

Komisjon hellitab plaane muuta eurokuriteoks ka näiteks rassilise diskrimineerimise või inimorganitega kaubitsemise. Seesugused ettepanekud tuleb aga heaks kiita nii europarlamendil kui ka liikmesriikidel.

Komisjoni astus sellise sammu tänu Euroopa Kohtu 13. septembri otsusele, mille kohaselt liikmesriigid kaotasid Euroopa Komisjonile vaidluse küsimuses, kelle pädevusse jääb sanktsioonide algatamine keskkonnareostuse tekitajate vastu.

Kohus andis õiguse komisjonile, kelle väitel on tal õigus kehtestada sanktsioone valdkondades, kus Euroopa seadustele on tagatud ülimuslikkus. Ehkki kohtu otsus hõlmas ainult keskkonnaküsimusi, laieneb see komisjoni hinnangul ka teistesse valdkondadesse.