Brüssel tahab suremise loomale mõnusamaks muuta

Euroopa nõukogu tahab looma tapmise ja suremise kergemaks teha, mistõttu näeb uus eelnõu ette loomade uimastamise ja hukkamise korra parandamist.

Täna põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaual arutati Euroopa nõukogu määruse „Loomade kaitse kohta surmamisel“ eelnõu, mille kohaselt püütakse parandada ja ühtlustada loomade uimastamise ja tapmise korda arvestades uusimaid teadusandmeid ja lihatööstuste seadmete ning kasutatavate meetodite arengut, seisab ministeeriumi Delfile saadetud pressiteates.

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuuse sõnul puudutavad uue määruse eelnõu ettepanekud põllumajandusloomade tapmist nii tapamajades, karusloomakasvatustes, hädatapmist kui loomade hukkamist tauditõrje eesmärgil. „Soovitakse tõsta ettevõtete vastutust loomakaitsenõuete täitmise üle ning parandada töötajate teadmisi ning oskusi,“ lisas Kuusk.

Igal aastal tapetakse Euroopa Liidu tapamajades ligikaudu 360 miljonit siga, lammast, kitse ja veist ning rohkem kui 4 miljardit kodulindu. Lisaks surmab Euroopa karusnahatööstus 25 miljonit karuslooma ning haudejaamad 330 miljonit päevavanust tibu. Nakkushaiguste tõrje võib samuti nõuda miljonite loomade surmamist.

Euroopa komisjoni ja Euroopa toiduohutusameti hinnangul on olukord looma tapmise ja sellest tuleneva kannatuse ja stressi osas ebarahuldav ning liikmesriikide tase sellega võitlemisel ebaühtlane.

Määruse eelnõu järgi peavad lisaks looma või linnu uimastamise ja veretustamisega tegelevatele isikute läbima asjakohase koolituse ka näiteks loomade laadimise, ajamise ja fikseerimisega tegelevad isikud.

Määruse eelnõu järgi peab suuremates tapamajades tegutsema loomade heaolu eest vastatav isik. Viimast ei nõuta tapamajadelt, kus tapetakse aastas alla 1000 ühiku imetajaid või 150 000 ühikut kodulinde. Määruse mõjualast jääb välja kodulindude ja küülikute tapmine kodus omaks tarbeks.

Esialgsete plaanide kohaselt ei jõustu määrus enne 2011. aasta algust.