* Usaldamatus Eesti valitsuse ja valitsusega seotud meedia vastu, sealhulgas avalik-õiguslik meedia;

* Otsekommunikatsioon Venemaalt sisaldab näost näkku otseseid ja isikustatud sõnumeid ja avaldusi, sealhulgas president Vladimir Putini „isiklikud” õnnitlussõnumid ja kingitused sõjaveteranidele;

* Erinevused ühtsuses väärtuste ja eesmärkide osas (erinevad tulevikuvisioonid inimeste hulgas);

* Kremliga seotud meedia esitab tõlgendusi Eesti poliitikute tegevuse kohta küsimustes, mis on venekeelse audientsi jaoks tundlikud. Näiteks haridus, kodakondsus, lojaalsusseadused, võimalused, ebavõrdsus;

* Kreml pöördub „unustatud” venekeelsete ajakirjanike poole, kes kannatavad muutuste all kohalikul ajakirjandusmaastikul ja sotsiaalsete tagatiste puudumise all ning kelle tööd Eestis ei hinnata. Venekeelne audients on rahvuskeelses meedias alaesindatud;

* Venemaa loob „kuulumistunde” ja pakub võimalust möödumiseks „meie” ja „nemad” eristamisest, mis on Balti riikides tekkinud. Venemaa pöördub „meie” kaasmaalaste poole;

* Korraldatakse lastele mõeldud tegevusi;

* Toetatakse poliitikuid, kes on sidunud end „venekeelsete õiguste kaitsmisega”. Neile poliitikutele antakse võimalus osaleda parimal vaatamisajal eetrisse minevates saadetes Kremli peavoolukanalites;

* Venemaa pakub mittekodanikele oma kodakondsust ja on valmis maksma pensione ning pakub informatsioonilist toetust vajalike dokumentide vormistamiseks;

* Venemaa saatkonna esindajad suhtlevad kohaliku mittepõlisrahvuse esindajatega erinevate vahendite kaudu, mitte ainult traditsiooniliste meediakanalite kaudu. Konsulaadid ei tööta mitte ainult pealinnas, vaid ka teistes piirkondades;

* Toetus 9. mai võidupäeva tähistamisele, mis kannab Venemaa valitsuse toetatud ajalootõlgendust;

* Venekeelne meediakampaania Pervõi Baltiiski Kanalis (PBK) saates „Za kadrom” („Kaadri taga”), kus tekitatakse umbusaldust kohaliku meedia, sealhulgas venekeelsete saadete ja muu avalik-õigusliku meedia sisu vastu;

* „Läbikukkunud riigi” narratiivi kasutamine Eesti kohta „pehmes” ja „kõvas” meediasisus;

* Venemaa probleemide, näiteks korruptsiooni projitseerimine kohalikule tasemele;

* Euroatlantiliste väärtuste ümberdefineerimine;

* Teise maailmasõja ajaloo kasutamine;

* Tuleviku ennustamine fookusega Venemaa moraalsel üleolekul;

* Proaktiivsed narratiivid, sealhulgas NATO vägede Eestisse paigutamise ja muu NATO tegevuse vastased;

* Maailma sündmuste tõlgendamine ja kohandamine venekeelse publiku jaoks;

* Kremli-meelne meedia võib tõlkida välismeedia materjale erapoolikul viisil, mida siis Vene meedias laialdaselt tsiteeritakse;

* Balti riikide venekeelsetele ajakirjanikele võidakse anda võimalus töötada Venemaa heaks;

* Kremlile lojaalsete arvamusliidrite toetamine ja tekitamine.

Lisaks meediale mainitakse mõjutuskanalitena religiooni (Moskva Patriarhaadi õigeusu kirik), mis võib mängida teatud sõnumite levitaja rolli, ja sporti, mille näiteks tuuakse jäähokiliigas KHL mängivat klubi Riia Dinamo.

Lisaks Venemaa valitsusega otsesidemeid omavatele meediakanalitele (Sputnik ja RT) on olemas ka teine meediavõrgustik, millel on samasugune eesmärk. Neist väljaannetest on kõige paremini tuntud Baltnews, Rubalt.ru, imhoclub.lv, Focus.lv, baltija.eu ja obzor.lt.