Enamik Eesti venekeelsetest arvab Venemaast positiivselt kõigis Eesti piirkondades, kuigi on olemas märkimisväärseid erinevusi.
Suurim toetus Venemaale on täheldatav Kirde-Eestis (91 protsenti) ja väikseim Kesk-Eestis.
59 protsenti venekeelsetest Eestis peab Venemaad headuse jõuks – 60 protsenti noorematest vastanutest ja 59 protsenti vanematest.
Enamik vastanutest (56 protsenti) arvab, et Eesti peaks Venemaaga, mitte läänega rohkem koostööd tegema.
Venemaa mõju suurendamist naaberriikides peetakse enesekaitseaktiks (36 protsenti). 23 protsenti leiab, et Venemaa ei olegi üritanud oma mõju suurendada. Venekeelsete õiguste kaitsmist peab mõju suurendamise põhjuseks vaid kümme protsenti vastanutest.
Enamik Eesti venekeelsetest (93 protsenti) leiab ka, et Venemaa on sõjaliselt ja poliitiliselt võimas. 83 protsenti arvab, et president Vladimir Putin teeb oma tööd hästi.
70 protsenti arvab, et Venemaa valitsus annab head haridust, 60 protsenti, et soodustab majanduse arengut ning 72 protsenti, et kaitseb inimesi välisohtude eest.
Venemaa valitsusele anti positiivne hinnang kõiges peale võitluse korruptsiooni vastu.
Eesti ja Venemaa valitsusi peeti võrdselt efektiivseteks tavainimeste elatustaseme tõstmisel (34 protsenti), inimõiguste kaitsel (34 protsenti), kvaliteetse tervishoiu pakkumisel (31 protsenti), inimeste välisohtude eest kaitsmisel (38 protsenti) ja õigusriigi säilitamisel (39 protsenti).
Venemaa valitsust peetakse paremaks majanduskasvu soodustamisel (32 protsenti Venemaa, 16 protsenti Eesti).
