Thorneloe hakkas oma Eesti kompaniisse suhtuma erilise kiindumusega. Vaid vaevalt üle 2000 elukutselise kaitseväelasega Balti riik panustas neist 2009. aastal märgatava osa Afganistani ja üks kahest Eesti kompaniist oli tema juhtimise all. Eesti A kompanii võitlejad, kes võtsid mais B kompaniilt tegevuse üle, olid tõelised sõdalased. Lahingugrupi vastutusala loodeosas asuvas Pimoni patrullbaasis teeniva kompanii kontrollida anti rasked Zorabadi ja Chah-e Mirza külad, ent nende Pasi soomukid olid väga nõutud ka teede puhastamiseks ja konvoide saatmiseks. Ameeriklastega Iraagis teeninud eestlasi hämmastas ressursside puudus Brittide lahingugrupis, ent lõpuks leppisid nad sellega, et asjad nagu automaatgranaadiheitjad olid teistes kompaniides nii haruldased, et ühtegi ei saanud neile laenata. Thorneloe patrullis eestlastega ja imetles nende võitlusvaimu. Enne Afganistani lendamist käis ta Tallinnas tema alluvusse minevaid vägesid üle vaatamas. Neil oli sõjakas kultuur, mida oli kujundanud võõrvõimude domineerimine. Osade sõdurite vanaisad olid teeninud Waffen SSis Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941-44. Mõned A kompanii mehed olid sõdinud Nõukogude armees Afganistanis peale Vene invasiooni 1979. aastal. Nüüd avastasid nad end kõrvuti sõduritega kes olid Mujahediinidena nende vastu võidelnud.

/--/

15. juunil, kaks nädalat peale seda, kui seersant Aare Viirmaa oli kaotanud Pimoni patrullbaasi lähedal ühte hoonetekompleksi sisenedes oma mõlemad jalad, viisid eestlased Zorabadi külas läbi operatsiooni, et seda puhastada ja seal rühmamaja sisse viia. Nad olid hõivanud majadekogumiku Tauntoni tee ääres, mis läbis kanaliga paralleelselt kogu küla ja hakkasid vastutust teiselt rühmalt esimesele üle andma. Veebel Allain Tikko, esimese rühma esimese jao ülem, ületas tee ja vaatas hoonetekompleksi nurga taha ning pöördus tagasi, et teavitada kapral Marek Piirimäge. Sel momendil tulistas Talibani võitleja enam kui 200 meetri kauguselt RPG, mis tabas Tikkot, vigastas raskelt Piirimäge ja veel kahte. Tikko oli Iraagi, Kosovo ja eelneva Afganistani missiooni armastatud veteran. "Kui keegi saab surma või haavata, siis tavaliselt öeldakse, et ta oli parim," ütles esimese rühma ülem, leitnant Madis Koosa. "Ent Tikko oligi tegelikult parim".

Langenud kaaslasele austuse avaldamise märgiks võttis ta rühm hiljem ta kiivri, viis kõrbe ja laskis selle õhku. 30 aastane Tikko oli innukas malemängija ja õppis oma vabal ajal õigusteadust. Kodus Eestis oli iga hukkunu suur üleriiklik sündmus. Tagasi Eestisse jõudes viisid Tikko kaaslased ta naisele ja kolmeaastasele tütrele oonüksist malelaua, mille ta oli Camp Bastioni afgaani turult ostnud ja ta õigusteaduse õpikud.

Üks Tikko tapnud RPG tõttu haavatud sõdureid aidanud sõdur evakueeriti hiljem, sest ta sattus tule all lahingušokki. Üldiselt olid eestlased aga märgatavalt stoilised ja jätkasid oma kergelt soomustatud Pasides ringi sõitmist. Bourne'i sõnul austas Thorneloe eestlaste otsekohesust.

"Kui ta andis [major] Tarvo Lugale midagi teha, siis Tarvo ütleks: "Ma saan teha seda, seda ja seda, ent mitte seda - ja seda sel põhjusel." Kolonel Rupert ütleks: "Hästi". See oli, ma söandaks öelda, palju lihtsam kui Briti kompaniiülematega suhtlemine, kes võitlevad oma raportite pärast ja võistlevad teiste kompaniiülematega pataljonis.