Briti peaministriga kõnelnud Rõivas jättis ebameeldivamad asjad üle kordamata
Brexitist ja selle mõjudest räägiti vaid möödaminnes, Eestti-Suurbritannia suhted peaksid ka peale EL-i lahutust lähedasteks.
Peaminister Taavi Rõivas kohtus enne õhtul Brüsselis algavat EL-i riigi- ja valitsusjuhtide nõupidamist samas kahepoolselt Suurbritannia peaminister Theresa Mayga.
May jaoks on tegemist esimese EL-i tippkohtumisega, kus ta osaleb, ning seetõttu on tal kavas rida eraldiseisvaid tutvumiskohtumis erinevate Euroopa riikide juhtidega.
Just nii kirjeldas Rõivas ka enda esimest kõnelust Mayga. „Tegemist oli tutvumiskohtumisega uue kolleegiga, kes alles hiljuti sa ametisse. Kasutasin võimalust, et temaga kahepoolselt kohtuda ja tänasin teda, et Suurbritannia on olnud Eestile heaks partneriks majanduslikult, poliitiliselt ja muidugi ka kaitsekoostöö mõttes,“ rääkis peaminister.
Rõivase sõnul tuli jutuks Brexit, kuid peaministri kirjeldusest võib järeldada, et seda üpris põgusalt. „Rääkisime ka Brexitist. Suurbritannia astub EL-ist välja ja rääkisime sellest, et arvestatav osa läbirääkimistest, mis väljaastumiseni viivad, saavad toimuma Eesti eesistumise ajal. Kindlasti saab see olema keeruline protsess, kuid ma ootan, te lõpptulemus saab olema mõlemapoolselt aktsepteeritav. Eesti huvi ei ole Suurbritanniat kuskile eemale tõugata, vaid ikka lähedal hoida,“ märkis Rõivas.
Briti peaminister kordas kohtumisel omalt poolt tema poolt ka avalikult välja öeldud kavatsust esitada lahkumisteade EL-ist hiljemalt märtsi lõpuks.
Ent Eesti peaminister ei leidnud omalt poolt olevat vajaliku Mayle veelkord selgitada, et Suurbritannia ei saa loota tulevikus EL-ilt mingit erikohtlemist ligipääsul ühisturule. Briti poliitikud, sealhulgas May valitsuse ja erakonna liikmed esinevad pidevalt arvamustega, et küll nad EL-i selles osas murravad, et saavutavad pääsu ühisturule koos piirangutega EL-i kodanike liikumisvabadusele Suurbritannia suunal.„Seda on korduvalt avalikult edastatud ja täna me keskendusime peamises osas tegelikult kahepoolsele koostööle ja selle jätkumisele, olgu siis poliitilisele, majanduslikule koostööle,“ põhjendas Rõivas EL-i ühise seisukoha markeerimata jätmist.
Vaatamata Brexiti ootusest juba tekkinud majandusprobleemidele nagu näiteks Briti naela tuntav nõrgenemine, sai Rõivas Maylt kinnituse, et Suurbritannia plaanis hakata Eestisse paigutatavate NATO liitlasvägede juhtriigiks pole muutusi ning kaitsekoostöö, poliitilised suhted ja majanduslik läbikäimine võiksid kõik peale Suurbritannia EL-ist lahkumist suurepäraselt edasi minna.
„Mitte ainult ei jätka Suurbritannia NATO liikmena ja mitte ainult pole neile jätkuvalt oluline NATO artikkel viis, vaid tegelikult on nad jätkuvalt huvitatud nii majanduslikust kui poliitilisest koostööst ka peake EL-ist väljaastumist. Loomulikult see kõik jätkub, loomulikult Briti sõdurid ka järgmisel aastal Eestisse tulevad, selles pole mingit kahtlust,“ vahendas Rõivas kohtumisel valitsenud meeleolu.
