Lennukid lendavad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille
eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.