Briti hävitajad lendavad üle Tallinna
Mälestamaks Eesti vabaduse eest võidelnud ja oma elu andnud Briti mereväelasi, asetavad Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood, kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Alar Laneman, mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi ning mereväelaste kogu esimees mereväekapten Roland Leit haudadele pärjad.
Mälestuspalvuse peavad kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja mereväe kaplan leitnant Ralf Alasoo.
Briti kuningliku mereväe Balti mere laevastiku kergeristlejate eskaadri Tallinna reidile jõudmine 12. detsembril 1918. aastal oli otsustavaks toeks Eesti iseseisvuse eest võitlejatele. Suurbritannia toetus oli nii poliitiliselt, kui ka majanduslikult oluline sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile. Britid kindlustasid Tallinna kaitse mere poolt.
Kuna Eesti merejõud polnud veel valmis oma sõjalaevu merele saatma, läksid Suurbritannia ristlejad juba 21. detsembril merele, tulistamaks vaenlase positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas.
23. detsembril toetasid briti laevad Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla. Samuti osalesid briti laevad 26. ja 27. detsembril operatsioonis, kus vaenlaselt võeti ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku jõudu iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.
Britid loovutasid oma laevadelt 75mm ja 57mm õhutõrjesuurtükid, mis paigutati soomusrongidele.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväelast ja lennuväelast.
