Briti ajaleht tundis huvi Eesti SS-i kalendri vastu

 (150)
Briti ajaleht tundis huvi Eesti SS-i kalendri vastu
FOTO: kirjastus Grenader phototour.eeInternet

„Eesti on söandanud avaldada sõjaaegsete SS-i värbamisplakatitega kalendri, mis võib tillukese Balti riigi naabrilt Venemaalt esile kutsuda raevuka reaktsiooni,“ kirjutab Briti ajaleht The Daily Telegraph.

Kolme päevaga välja müüdud kalendrit illustreerivad 12 reproduktsiooni plakatitest, mis kutsusid eestlasi astuma Eesti leegioni ja võitlema Punaarmee vastu, vahendab Eesti Päevaleht Online.

„Eesti vene elanikkond on kalendri peale juba vihaselt reageerinud. Tallinnas elav Vene ajaloolane Nikolai Petšatnov ütles, et kalendri pildid on tülgastav meenutus sellest, kuidas kümned tuhanded eestlased sõja ajal SS-is teenisid,“ kirjutab Telegraph.

“Kui kalendris oleks kirjas, et see on SS-i propaganda ja lisanud täpsed ajaloolised faktid, siis oleks see vastuvõetav. Aga kui vaadata kalendrit lähemalt, siis ei leia sealt ühtki tuntud SS-i sümbolit — need on asendatud Eesti pataljoni märkidega,“ rääkis Petšatnov Briti lehele.

Ajaleht küsitles ka kalendri kirjastanud Grenader Grupi juhti Aimur Kruuset, kelle sõnul ei ole kalender mõeldud toetama ega propageerima natsiideoloogiat. „Inimestele meeldib sõjaajalugu ja järgmisel aastal teeme me võibolla midagi, mis on seotud Vene või Saksa sõjaajalooga,“ rääkis Kruuse.

Kruuse selgitas Briti ajalehele, et enamus sakslaste heaks võidelnud eestlastest ei teinud seda vabatahtlikult, vaid olid sunnitud SS-i astuma. Kruuse möönas, et antud teema võib Venemaal negatiivse reaktsiooni esile kutsuda, kuid sellegipoolest on tema kinnitusel oluline teada Eesti ajalugu.

Kruuse seisukohti toetab Telegraphi artiklis ka Briti spetsialisti sõnavõtt. Teemat on kommenteerima palutud filmitegija ja SS-i asjatundja Andrew Mollo, kes kinnitas, et Eestis SS-i astunud sõdureid peetakse oma kodumaa eest võidelnud bolševismivastasteks.

Kruuse sõnul eemaldati mõnelt plakatilt SS-sümbolid. “Kokku on kalendris 12 plakatit ja paaril-kolmel neist olid välgunooled peal ja need saidki maha võetud,” ütles Kruuse Päevaleht Online’ile. “Enamusel plakatitel kasutati ka tol ajal Eesti leegioni sümboolikat, kuid mõnel siiski mitte.”

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare