"Ma tahtsin esile tuua, milline sõda tegelikult on. Mõnikord ei lähe asjad hästi, mõnikord saavad sõdurid surma. Ma ei tahtnud juhtunut ilustada, tahtsin näidata sõdurite tegelikku kogemust Afganistanis ja see ei sisalda mingit lugupidamatust sõdurite suhtes, vastupidi, tõe kirjutamine nende kogemusest vaid kasvatab avalikkuse lugupidamist vägede vastu, arvestades seda, mida nad üle elama peavad," lausus Harnden.

Tema sõnul on tüli tekitanud raamat "Surnust tõusnud mehed" Eesti sõdurite suhtes vägagi lugupidav.

Mis puudutab aga raamatuga tekkinud probleeme, siis kaks nädalat peale raamatu trükkimist helistati talle Briti kaitseministeeriumist ja selgitati, et Eesti võimudega on tekkinud probleeme, sest Eesti võimud ei teata hukkunute omastele, kuidas nad surma said. Harnden kinnitas Delfile, et eestlaste hukkumise kirjeldused tema raamatus polnud kuigi detailsed.

Lisaks kinnitas ta, et Briti kaitseministeeriumi ametnike sõnul avaldas Eesti president survet ka USA saatkonnale, et see olukorda sekkuks. Samuti helistasid nii talle kui raamatu kirjastajale kõrged Briti kindralid ja palusid raamatut muuta.

Suurbritannias uuritakse tema sõnul kõiki hukkumisi lahingus ning ka lihtsalt kahtlasi surmasid üsna põhjalikult, selle kohta tehakse aruanne, mis tehakse ka avalikuks. Hukkunute omaksed omakorda saavad veel põhjalikuma aruande sõjaväepolitseilt, mis sisaldab ka lahangu tulemusi ja kõigi pealtnägijate kirjeldusi.

Harnden arvas, et kuna toimunust on omajagu aega möödas, siis saavad hukkunute omaksed sõdurite naasnud kaaslastelt niikuini hukkumise üksikasjad teada, kui nad seda vajalikuks peavad.