Bõstrov läheb Maardus volikogu esimeheks, keeleinspektsioon teda enam ei kimbuta
Pikka aega Maardu linnapea ametit pidanud Georgi Bõstrov ei pea enam keeleinspektsioonile aru andma, kuna on pärast viimaseid valimisi võtnud volikogu esimehe koha.
Keeleinspektsioon on aastaid Bõstroviga tegelenud, kuna mehe eesti keele oskus ei ole olnud piisav selleks, et pidada avaliku teenistuja ehk linnapea ametit, mida ta pidas 1996. aastast.
Volikogu liikmetele, sealhulgas esimehele, keelenõudeid aga sätestatud ei ole, mis tähendab, et Bõstrov pääseb eksamist, mille ta oleks selle aasta lõpus sooritama pidanud. Eksamiga omandaks ta C1 ehk kõrgeima keeleoskuse taseme.
Inspektsioon on Bõstrovi istungitel kontrollimas käinud, ja tõepoolest: nõutaval tasemel mees eesti keelt ei vallanud, ehkki ta oli võimeline istungit läbi viima. Inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles, et ilmselt oli ta nendeks istungiteks ka hoolega valmistunud. "Siiski ei saa öelda, et tema keeleoskus oleks null olnud," märkis ta.
"Ta võttiski endale eraõpetaja, koostas keeleõppekava, esitas selle meile ja andis pidevalt aru. Alustasime temaga 2005, aastaks 2011 oli keeleoskus mõnevõrra paranenud, kuid eksamile polnud ta jõudnud," rääkis Tomusk. Nii lepitigi kokku praegu kehtivas tähtajas. Tomusk ütles, et hoolimata volikokku siirdumisest oleks Bõstrovil ikkagi soovitatav uus eksam ära teha.
Volikogus probleemi pole
Tomusk seletas, et peamine on see, et volikogu istungid eesti keeles toimuksid. Narvas on seda küsimust lahendatud näiteks nii, et enne avalikku volikogu istungit toimus mitteametlik koosviibimine, kus arutati päevakord kõigile arusaadavas keeles läbi. Alles siis koguneti ametlikult istungile, mis toimus eesti keeles ja kus olid lühikesed, konkreetsed arutelud ehk sisuliselt võeti lihtsalt vastu otsused.
"Volikogu ja riigikogu liikmete keeleoskuse üle on päris kõrgel tasemel arutletud, rahvusvahelised organisatsioonid on Eestile soovitanud, et konkreetsel keelenõudel pole mõtet, sest inimesed ei vali nii või teisiti keeleoskamatuid," rääkis Tomusk. Ta möönis, et paraku see tõele ei vasta ja valitakse ikka inimese, mitte keeleoskuse järgi. "Valijal on ka küllalt raske hinnata, kui piisav see tase on," lisas ta.
Tomusk ütles, et välismaalt tulnud õpivad üldiselt keele väga kiiresti ära. Näiteks Abdul Turay, kes on kodakondsuselt britt ja kes alustab tööd Tallinna volikogus. Temal on keeleõpingud hetkel käsil, ehkki formaalset keelenõuet tal polegi. "Pigem on probleem nendega, kes on siin tegelikult juba kaua elanud, kuid harjumusest pole keelt ära õppinud," tõdes Tomusk.
Linnapeade ja muude avalike teenistujate keeloskuse probleem ei ole siiski valdav. "Härra Bõstrov on ainuke, kellega me pikemalt oleme suhelnud. Näiteks Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov õppis keele äärmiselt korrektselt ära," kinnitas Tomusk.
