BLOGI | Tartu volikogu arutab linna külje alla miljardieurose tselluloositehase rajamist

 (260)
BLOGI | Tartu volikogu arutab linna külje alla miljardieurose tselluloositehase rajamist
Foto: Anni Õnneleid

Täna kell 15 toimub Tartu linnavolikogus erakorraline istung, kus arutatakse Tartu lähikonda kavandatava tselluloositehase ja selle asukoha mõjusid inimestele, looduskeskkonnale ning piirkonna jätkusuutlikule arengule.

Volikogu üks põhilisi teemasid on nö Tartu apell, millele on allkirja andnud üle 7000 tartlase, kes nõuavad, et riik peataks algatatud eriplaneeringu ja kogu protsessi alustataks uuesti.

Tartu apellis on kirjas, et algatajad ei ole tehase rajamise vastu, aga neile ei meeldi seniste otsuste tegemise kiirus, läbipaistmatus ja see, et Tartu inimestega ei ole arvestatud. Apelli töörühma kuuluvad Tartu linnakodanikud ning Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased. Nende sõnul peab linnal olema oma tuleviku kohta vetoõigus.

Tartu volikogu arutab linna külje alla tselluloositehase rajamist
Volikogu otsustas pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni.
Klaasi hinnangul on kogu protsess kallutatud ja arendaja huvidest lähtuv ning seetõttu tegi ta volikogule ettepaneku nõuda riigi eriplaneeringu menetluse lõpetamist.
Klaas tõi välja, et tselluloositehase kavandamine riivab omavalitsusautonoomiat ja rikub seega põhiseadust. Lisaks on riigi eriplaneering vale vahend puidurafineerimistehase rajamiseks. Samuti on menetlus tema sõnul vastuolus ka planeerimisseadusega.
Kaks kolmandikku kogu toormest peaks Klaasi sõnul tulema mööda maanteed, mis tähendaks sadu veokeid Tartu piirkonna liikluses, mis tekitavad liikluses täiendavaid ohte ja lõhuvad ka teid.
Klaasi sõnul saaks tehas paiknema Tartule sedavõrd lähedal, et tartlased saaksid igal juhul tunda tehasega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju, seda eelkõige haisu näol. Tehas lisaks Klaasi sõnul Emajõkke fosforireostust pooleteise Tartu linna jagu.
Linnapea Urmas Klaas väljendas kahetsust, et ministrid lahkusid volikogu istungilt kuulamata ära Ülo Manderi ja Erik Puura arvamused.
Tartu volikogu esimees Aadu Must ütles, et Tartu juhtum peaks looma pretsedendi, kuidas riigis asju peaks ajama.
Vastuseks Merle Jäägeri küsimusele ütles Puura, et ettevõtjad ei soovi Ida-Virumaale tehast rajada seetõttu, et Läti ja Valgevene, mille puitu tehas hakkaks kasutama on ettevõtjate väitel liiga kaugel.
Äänekoski puhul näeb Puura plusse, sest tehas rajati varasema tehase kohale, seega vähenesid ka keskkonnaprobleemid. Tartu läheduse puhul Puura aga tselluloositehase plusse ei näe.
Tartu Ülikooli arendusprorektor ja keskkonnateadlane Erik Puura ütles, et Soome Äänekoskiga sarnane tehnoloogia ei ole Eesti ja Tartu läheduse kontekstis hea idee. Ta tõi välja, et viimase poole aasta jooksul on tehase käivitamise käigus olnud kümme haisu-, kaks veereostuse ja kaks tolmuperioodi, lisaks neli tulekahju. 
Mander rõhutas, et menetlus tuleb peatada ja kutsus volikogu hääletama tselluloositehase rajamise vastu. Lisaks nimetas ta käimasolevat arutelu Eesti demokraatia proovikiviks.
Fosfori reostuse mõju oleks Manderi sõnul laastav ka Peipsi järvele, sest selle kontsentratsiooni tõus võib muuta järve ujumiskõlbmatuks.
Tartu Ülikooli maastikuökoloogia ja loodusgeograafia professor Ülo Mander rääkis, et tselluloositehase kavandamise protsessi pole mõtet jätkata ja see tuleb katkestada. Lisaks fosforile lisandub tema sõnul terve rida mürgiseid aineid, mille mõju veeorganismidele ja piirnormid pole isegi teada. Kõige hullem on tema sõnul aga puidukeemiast väljatuleva toksilise dioksiini mõju. Lisaks muule on tema sõnul probleem ka Emajõe vooluhulga suur kõikumine.
Soomere ütles Heljo Pikhofi küsimusele vastates, et tselluloositehase rajamine Tartust vahetult ülesvoolu oleks äärmiselt küsitav nii Emajõe kui ka tuule suuna seisukohast.
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et veerand kuni kolmandik töötlemata puidust ekspordiks ei ole Eesti riigi ja majanduse seisukohast hea. Selle asemel peaks puitu võimalikult palju Eestis väärindama.
Küsimusele, miks on tselluloositehasele tehtud järeleandmisi, vastas Kiisler, et ohtlike ainete osas on kõigile nõuded ühised. Piirnormid nii õhu kui vee osas sätestatakse keskkonnamõjude hindamise tulemusel. Mingisuguseid erandeid pole tema kinnitusel tehtud.
Küsimusele, miks Kiisler pole juba praegu nõudnud eriplaneeringu lõpetamist, sest Emajõe seisund on juba ilma tselluloositehaseta halb, vastas ta, et tehase kavandamisega seotud uuringutest võib olla kasu ka muudele valdkondadele. Tema sõnul pole praegu paigas, millised piirnormid tehasele seataks.
Vastuseks Marju Lauristini küsimusele ütles Kiisler, et sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid pole keskkonnaministeeriumil kavas uurida. 
Küsimusele, miks valiti Emajõgi ja mitte Pärnu jõgi, vastas Kiisler, et investor ise välistas Pärnu jõe. Ta tsiteeris mullu 10. mail kirjutatud kirjast, et Pärnu jõgi sobib küll vooluhulga poolest, aga ei sobi rohkete jõe ümbruse looduskaitsealade tõttu.
Ene Ergma sõnul on Emajõe ja Peipsi veekvaliteet juba praegu halb ja küsis, kuidas peaks tselluloositehase tulekuga Emajõe veekvaliteet paranema. Kiisler vastas, et küsimus on selles, millised ained oleksid tehase heitmetes. Tema sõnul on kinnitatud, et tegemist on teist tüüpi ainetega, ehk ainetega, mille tõttu pole Emajõe seisundit halvaks hinnatud.
IRL-i kuuluv keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on riigi eriplaneeringu puhul kohustuslik. Kokku tuleb tselluloositehase rajamiseks läbi viia kokku 14 uuringut. Erilise tähelepanu all on Kiisleri kinnitusel Emajõe veekvaliteet ja võimalikud lõhnahäiringud, samuti mõjud põhjaveele.
Küsimusele, mida Aab on antud juhtumi käigus õppinud kesk- ja omavalitsuste vahelise suhtlemise osas, vastas Aab, et oleks pidanud tegema paremat selgitustööd. 
Heljo Pikhof küsis, mis tingis kiirustamise kooskõlastamisel, kus kõigilt ministeeriumidelt tuli kooskõlastus viie päevaga. Aabi sõnul ei oska ta seda kommenteerida, kuid idee oli olemas juba varem.
Marju Lauristin küsis, kus on garantiid, et kui investor maksab uuringute eest, siis keskkonnamõjud saavad objektiivselt hinnantud. Aab vastas, et hanke korras leitavate konsultantidega küsitakse erinevaid arvamusi muu hulgas Tartu linnalt. Koostöökokkuleppes arendajaga on Aabi sõnul sätestatud, et uuringud võivad minna pikemaks ja kallimaks. Lisaks võib riik oma raha eest uuringuid ja analüüse juurde tellida.
Tartu linnapea Urmas Klaas märkis, et valitsus on juba ette andnud lubaduse võõrandada investorile 100 hektarit riigimaad. Klaas soovis teada, kuidas see mahub läbipaistvuse raamidesse. Aabi sõnul tema otsuse tagamaid ei tea ja viitas keskkonnaministeeriumile.
Küsimusele, et kui Tartu volikogu täna otsustab, et ei soovi tselluloositehase rajamist, siis peab valitsus Aabi sõnul kaaluma, kas selle otsuse alusel protsess lõpetada või mitte. Kuid see pole tema sõnul kindel.
Küsimusele, millised oleksid argumendid tehase rajamise protsessi lõpetamiseks, vastas Aab, et selgemad vastused tulevad pärast uuringute valmimist. Tema sõnul sätestab vee ja õhu saaste piirmäärad keskkonnaluba, kus nõuded võivad olla seadusest karmimad.
Tartlaste reaktsioon on olnud Aabi sõnul normaalne ja liiga suurte negatiivsete mõjude ilmnemisel tselluloositehast Tartu külje alla ei tule.
Keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et protsessi algatamine ei tähenda veel tehase rajamist. Tartu lähedus sai valitud Aabi sõnul Emajõe ja toorme läheduse tõttu. Ta ütles, et mõistab tselluloositehasega seotud hirme ja kartusi.
Vaheaeg 10 minutit.
Tselluloositehase suuruse küsimust tuleb Varblase sõnul arutada siis, kui on selgunud tehnoloogiline lahendus. Kuid rahvusvaheline suundumus on selline, et väiksemad tehased asenduvad suurematega. Eesmärk peab olema toodangu konkurentsivõime maailmaturul.
Varblase hinnangul võiks tehnoloogiaeksperdid tulla väljastpoolt Eestit, kellel pole kokkupuuteid Eesti äriringkondadega. Neid võiks valida ka erinevad ringkonnad.
Ene Ergma küsis, kas Varblane on tartlasena nõus Tartu külje alla Emajõe veekvaliteeti ohustava tehase tulekuga, millele Varblane vastas eitavalt. Tema arvates tekib arutelu käigus veel teisi võimalikke asukohti. Suur võimalus on tema sõnul, et uuringute valmimise järel võib tselluloositehas jääda vabalt ka tulemata.
Oluline riskikoht on Varblase sõnul see, et tegu on väga suure investeeringuga väga pikaks ajaks. Küsimus on ka tehase moraalne tehnoloogiline vananemine. Lisaks on oskusteave Eestis selles valdkonnas väga nõrk, sest aastakümneid pole Eestis ühtki tselluloositehast ehitatud ja saada pole ka valdkonna spetsialiste.
Soome ja Rootsi ettevõtted Varblase sõnul Eestisse või Lätti kindlasti tselluloositehast ei raja, sest lihtsam on siit materjali Soome või Rootsi vedada.
Soome puidusektori eksport on Varblase sõnul 9 miljardi osas paber ja tselluloos, kokku on eksport umbes 12 miljardit.
Varblase sõnul on seni puitu Eestis väärindatud mehaaniliselt, sest Eesti oli 1990-ndatel väga vaesed ja keemilise puidutöötlemise arendamiseks polnud raha. Hiljem tekkis puitu energiaallikana väärindav tööstusharu, eriti pelletitootmine.
Teise esindajana rääkinud Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõi välja, et Soomes on 51 paberi- ja tselluloositootjat, Rootsis veelgi rohkem. Tema sõnul on Eesti ka biomajanduse riik, mille toormeks on muu hulgas puit. Üle viiendiku inimestest töötab Varblase sõnul puidutööstusega seotud valdkondadest ja see on üks väheseid valdkondi, mis ekspordib rohkem kui impordib.
Küsimusele, mis on teiste asukohtade negatiivsed aspektid, vastas Polli, et tehas vajab maantee- ja raudteeühendust ning lähedust veekogule. Need tingimused on Tartu külje all täidetud.
Sotsiaaldemokraat Jarno Laur küsis, millise tähtsusega on raudtee olemasolu ühes või teises asukohas, sest on rõhutatud ka raudtee olulisust. Polli sõnul on raudteed vaja Läti suunalt tooraine toomiseks, sest sealt toodav tooraine on väga oluline.
Küsimusele, kui suurte summadega soovitakse toetada tehnoloogia väljatöötamisse, Polli ei vastanud, vaid ütles, et igasuguse tehnoloogia arendamine on väga kallis. Protsess hakkavat valikute täpsemaks viimisest.
Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tõi esile, et RMK on lubanud "Pealtnägija" teatel müüa tselluloositehasele poole paberipuidust 15 aasta jooksul. Ta küsis, kuidas on võimalik, et vastav riigihange kuulutatakse välja pärast lepingu sõlmimist. Polli sõnul küsiti RMK-lt kas on võimalik teha lepingut 15 aastaks.
Polli ütles vastuseks Merle Jäägeri küsimusele, et reaalne tehase rajamise vaagimine algab alles mitme aasta pärast, kui on saadud roheline tuli ka pankadelt.
Polli sõnul on igal inimese teol keskkonnamõju ja loeb see, kas see on seaduse mõistes ebaoluline või mitte. Keskkonnamõjusid tuleb tema sõnul mõõta kompleksselt, mis annab vastuse, kas summaarne mõju on positiivne või negatiivne.
Ene Ergma jaoks on jäänud arusaamatuks, kuidas on jäänud sõelale ainult üks koht Emajõe ääres Tartu külje all. Polli vastas, et asukohta täpsemalt ei ole valitud, kuid pole mõtet uurida võimalust rajada tehas sinna, kuhu seda ei taheta. Ainsana soovivad investorid praegu tehast justnimelt Emajõe äärde.
IRL-i liige Peeter Laurson ütles, et jääb arusaamatuks see, kuidas erinevaid Emajõkke lastavaid aineid ei peeta reostuseks. Polli ütles, et seda peetakse reostuseks, kuid küsimus on selles, kas nende ainete mõju Emajõele on oluline.
Tehnoloogia peab saama Polli sõnul valitud pooleteise aasta jooksul, mis on sisendiks ka keskkonnamõjude hindamisele.
Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin küsis, miks pole uuringuid tehtud juba varem. Polli vastas, et ühiskondliku kokkuleppe raames käiakse idee välja ja siis arutatakse, kuidas seda teostada. Planeeringuprotsessi käigus leitavat vastus kõigile küsimustele.
Küsimusele, kuidas aitab tselluloositehas kaitsta Emajõge, vastas Polli, et praegu pole vastus, kas mõju saab olema negatiivne või positiivne ja see võib olla nii üht kui teist.
Polli sõnul tuleb tehas ehitada nii, et tartlased tehase olemasolu ei märkagi või jätta tehas ehitamata, mille peale kostis saalist aplaus.
Tehnoloogilist lahendust tselluloositehase osas Polli sõnul praegu veel ei ole. Mujalt lahenduste Eestisse kopeerimine ei ole lahendus ja analoogiate kasutamisel on tema sõnul oma piirid. 
Polli sõnul ei peaks tselluloositehase pärast raiuma mitte ühtegi lisatihumeetrit puitu, vaid kasutataks seda, mis praegu Eestist välja veetakse.
Polli sõnul on Eestil erinevalt mõnestki teisest Euroopa riigist võimalused kasutada taastuvaid loodusvarasid ja sellepärast unistatakse ka puidurafineerimistehasest. 
EstFor OÜ esindaja Aadu Polli kinnitas, et projekti vedajatele läheb korda nii Tartu kui Eesti tulevik ja praeguseks pole olemas muud, kui idee. Praeguseks pole hakatud isegi tegema loetelu vajalikest uuringutest. 
Volikogu istungil on kohal ka IRL-i kuuluv keskkonnaminister Siim Kiisler ja keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab.
Petitsioonile tselluloositehase rajamise vastu on andnud allkirja üle 8000 inimese.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-tselluloositehas-on-meie-tuumajaam?id=81354891
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/video-jaak-aab-tselluloositehase-osas-pole-langetatud-uhtegi-otsust?id=81358295
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tselluloositehase-eestvedaja-aadu-polli-ma-ei-nae-et-tartul-ja-tehase-eksisteerimisel-oleks-mingi-omavaheline-konflikt?id=81361459
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vabaerakond-nouab-rataselt-aru-kas-tselluloositehase-eriplaneering-on-ettevottele-katte-mangitud-voimalus?id=81363551

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare