BLOGI | Kersti Kaljulaid ETV aastalõpuintervjuus: rändeleppe puhul ebaõnnestusin oma töös, aga arvan siiski, et ühiskond pole lõhestunud

 (655)
Presidendi aastalõpuintervjuu
Presidendi aastalõpuintervjuuFoto: ERR, Priit Mürk/ERR

Täna õhtul oli ETV eetris traditsiooniline aastalõpuintervjuu presidendiga. Muu hulgas oli juttu ka palju kirgi kütnud rändeleppest.

Saatejuht Priit Kuusk uuris, kas Kaljulaid muretses, et valitsus kukub. Kaljulaid kostis, et üleüldse ei keskendunud sellele, see polnud tema tööülesanne. "Minu tööülesanne oli püüda mitte lasta sellel mõistjate ja mittemõistjate vahelisel lõhel suureks kasvada. Ilmselgelt ma ebaõnnestusin selles töös, sest ka praegu küsite teie minu käest, et miks me lõhestusime," arutles riigipea.

Siiski märkis ta, et tema meelest me siiski tegelikult ei lõhestunud, sest meie hulgas ei ole neid, kellele migratsioon ei teeks muret. "Vaieldi ju tegelikult meetodi üle. Me püüdsime seda sõnumit edastada, see ei jõudnud kohale ja on mõtlemise koht, miks see kohale ei jõudnud."

Välispoliitika osas oli juttu näiteks suhetest Venemaaga. Kaljulaid ütles, et on Putiniga vestelenud. Pariisis suurel üritusel, kus vahetati lihtsalt üldisi viisakusi. Kuusk uuris, kas tuleks kõne alla, et Kaljulaid kaaluks minna visiidile Venemaale. "Kui piirileping ratifitseeritaks, siis läheksin," sõnas Kaljulaid. "Siis ma kohe kindla peale tahaksin minna ja tänada selle eest. Aga ma olen seda päris palju välispoliitikast kõneldes juba öelnud, et rääkima peab, isegi kui milleski kokku ei lepi."

Presidendi intervjuu
https://www.facebook.com/urmas.reinsalu/posts/1094853304015494&width=500
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ivo-rull-kaljulaidi-intervjuust-me-ei-saanud-visiooni-kuidas-euroopa-liit-voiks-kuhjuvad-probleemid-lahendada?id=84838747
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/erkki-bahovski-presidendi-pilk-valjapoole-tundus-adekvaatsem-kui-sissepoole?id=84838781
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/marii-karell-presidendi-aastalopuintervjuust-see-polnud-enam-kersti-kaljulaid-see-oli-vabariigi-president?id=84839011
Kuusk küsis, mida Kaljulaid teeb, kui ametiaeg lõppeb. Kaljulaid viitas, et tahaks elada Eestis. "Mulle siin meeldib, see on maailma parim koht elamiseks, kuna on bürokraatiavaba ja puhta loodusega piirkond, kus ma tunnen ennast tõeliselt hästi omaenda rahva keskel."
Kaljulaid tõi ka välja, et kogu diskussioonis on natuke kahe silma vahele jäänud see, et Eesti ei ole tegelikult ju rände sihtriik, me pole kokku puutunud sellega, et oleks suur põgenike voog.
Kuusk uuris, mida ta ütleks neile, kes temas pettunud. Kaljulaid selgitas, et 2016. aastal kandus talle pettumud nende poolt, kelle lemmikkandidaati ei valitud. "Osutus keegi, kes tuli kusagilt kaugelt. Peale arvamustoimetuste ajakirjanike ja Kuku raadio kuulajate mind tõesti väga ei tuntud." Ta lisas, et praegu on kõige rohkem neid, kes ei mõista rändeküsimuse kontekstis, miks ta ikkagi arvab, et me peaksime selles diskussioonis laua taga olema.
Kaljulaid ütles, et on Putiniga vestelenud. Pariisis suurel üritusel, kus vahetati lihtsalt üldisi viisakusi. Kuusk uuris, kas tuleks kõne alla, et Kaljulaid kaaluks minna visiidile Venemaale. "Kui piirileping ratifitseeritaks, siis läheksin," sõnas Kaljulaid. "Siis ma kohe kindla peale tahaksin minna ja tänada selle eest. Aga ma olen seda päris palju välispoliitikast kõneldes juba öelnud, et rääkima peab, isegi kui milleski kokku ei lepi."
Vestlus läks edasi välispoliitilistele teemadele. Brexit, Angela Merkeli taandumine, Prantsusmaal toimuv. "Euroopas on palju riike, kus koolisüsteem on hästi ebavõrdne," tõi Kaljulaid välja. Ta viitas, et paljudel puudub ligipääs heale haridusele. "Teine asi, mis praegust nõutust kindlasti süvendanud, on Euroopa Liidu laienemine. Mõelgem sellele, et Euroopa Liidu tööturule tuli ühtäkki juurde väga palju inimesi, kes olid nõus tegema sama töö ära väiksema palga eest."
Kaljulaid viibis kolleegidega sel aastal palju Narvas. Ta hindab selle mõju positiivselt. Kaljulaid: kui sõnum, mida Ida-Virumaal sai mõnevõrra laiemalt kui ainult Narvas edastatud – et kasutage ära see tähelepanu, mis teie maakonnale on praegu tekkinud – ma arvan, et sellest on pikaajalist kasu.
Kaljulaid nõustus Kuuse mõttekäiguga, et riiklikult raisatakse liiga palju raha. Kaljulaid: kes koostavad eelarvet, nende ees dilemma, kas teha seda, mis riigi kõige loomulikum kohustus, jätta tegemata kenad asjad. Või vastupidi... Tasakaalu otsimise koht.
24. veebruaril peab Kaljulaid siseriiklikult kõige olulisema kõne. Saab see olema murelik? Kaljulaid kostis, et see tuleb optimistlik. "Kunagi pole Eesti valitsusel olnud paremat aega, et hoolitseda oma inimeste, ka nõrgemate eest. Ma olen uhke selle üle, mis oleme saavutanud. Teiselt poolt pole me teinud kogunenud jõukuse toel seda, mis riigi üks põhifunktsioon. Et nõrgemad inimesed tunnetaks end võrdsena," arutles ta. Viimase all pidas ta silmas puudega inimesi ja neid, kel sotsiaalselt kehvasti läheb.
Kuusk uuris, kas Kaljulaid muretses, et valitsus kukub ja ka lõhe kohta ühiskonnas. Kaljulaid: ma üleüldse ei keskendunud sellele, see polnud minu tööülesanne. Minu tööülesanne oli püüda mitte lasta sellel mõistjate ja mittemõistjate vahelisel lõhel suureks kasvada. Ilmselgelt ma ebaõnnestusin selles töös, sest ka praegu küsite teie minu käest, et miks me lõhestusime.
Ta lisas, et tema meelest me siiski tegelikult ei lõhestunud, sest meie hulgas ei ole neid, kellele migratsioon ei teeks muret. "Vaieldi ju tegelikult meetodi üle. Me püüdsime seda sõnumit edastada, see ei jõudnud kohale ja on mõtlemise koht, miks see kohale ei jõudnud."
Kaljulaid: muidugi peame muretsema. Tahame, et meile oleks Euroopas tööturg lahti, mistõttu peame ka ise olema avatud.
Kaljulaid ütles, et ei pidanud lastele selgitama, miks teda reeturiks peeti paljude poolt seoses rändeleppega. Kaljulaid: minuni pole jõudnud arutelusid, et nad oleks pidanud teemaga tegelema. 
Kaljulaidi sõnutsi on tema lapsed üllatunud, et siin paljusid sisserännanuid vaadatakse teise pilguga.
Kaljulaid: enam ei jõudnud kohale sõnum, et mingis mõttes pelgame seda, kas 21. sajand ka meie jaoks tähendab palju siiatulevaid inimesi teistest kultuuridest. Keegi – mina, Sven Mikser, need valitsuse ja parlamendi liikmed, kes toetavad ränderaamistikku – ei erine teistest. Meil selles mõttes ei ole kahte leeri, me kõik oleme mures tuleviku pärast, me kõik näeme, et eelkõige kliimamuutused, aga ka sõjad ja muud probleemid panevad inimesed liikuma. Me tahame teada, mis tuleb. Me täpselt ei tea, mis tuleb, aga anname aru, et peame valmistuma. Kuidas me peame valmistuma, see ongi arutelukoht.
Jutt läks kohe rändeleppe peale. Kaljulaid ütles, et kes tegelevad rahvusvahelise suhtluse korraldamisega, unustasid ära, et kõik teemad, mis seotud rände ja pagulastega on väga emotsionaalsed teemad. 
Intervjuu toimub uues EKA majas. Kaljulaid märkis, et lõpp hea, kõik hea! Ehk, et saaga ikkagi õnneliku lõpu leidis. Ta viitas, et ka Kumu uue hoone puhul oli samuti pikk saaga. "Asukoht on ju super. Selle ajaga, mis kunstiülikool siia kolis, selle ajaga sellest piirkonnast saanud hoopis midagi muud."
Meenutuseks, mida on riigipead varem aastalõpuintervjuudes rääkinud. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/presidendid-on-varem-aastalopuintervjuudes-raakinud-nii-paevapoliitikast-venemaast-kui-erakondade-mustast-rahastamisest?id=80568600
Mis teemad kerkivad tänavu? Ilmselt on üheks neist paljuräägitud rändelepe. Samuti on kindlasti juttu ka lähenevatest valimistest. 
Tere õhtust. Meenutuseks mullune intervjuu. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/blogi-president-kaljulaid-etv-aastalopuintervjuus-isegi-donald-trump-teab-eesti-e-riigist?id=80590741
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare