Mikseri sõnul läks Eesti tippkohtumisele viie eesmärgiga: 1. NATO suurem kohalolu regioonis õhus, maal ja merel, 2. varustuse eelpaigutamine, 3. kaitseplaanide ülevaatamine, 4. alliansi kiirreageerimisüksuste valmisoleku tõstmine, 5. liitlaste kaitsekulutuste peatamine ning tõstmine. Kaitseministri sõnul suudeti suurem osa eesmärkidest ka saavutada.

Mikseri sõnul suurendab NATO idatiival oma kohalolu, eelpaigutab siia varustust ja logistikat ning toob ka ühe juhtimisstaabi Ida-Euroopasse. Lisaks tähendab NATO kohalolu suurendamine Ämari lennubaasi regulaarset kasutamist, Eestis ja Läänemerel roteeruvaid üksusi ning kollektiivkaitseõppuste mahu ja hulga suurendamist.

Mis puudutab kriitikat, et Eesti läks tippkohtumisele liiga tagasihoidlike soovidega, leidis Mikser, et NATO pole idamaine turg, kuhu minna suurte nõudmistega, et siis läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõuda.

Mikser lõpetas oma avalduse kinnitusega, et NATO kollektiivsed kaitsekulutused ületavad Venemaa kaitsekulutusi kümnekordselt, rääkimata sõjalisest üleolekust. Mikseri sõnul on see ka selge heidutus Venemaa jaoks Läänemere regioonis. Wales'is kokkulepitu saadab selge sõnumi, et liitlased meid kaitsevad ja see jõuab ka potentsiaalsele agressorini, lisas Mikser.