Viieliikmeline Iraagi pere kolme kooliealise araabia keelt kõneleva lapsega, kus isa on olnud ehitus- ja transporditööline, üksik Süüria mees, kes kodumaal töötas toitlustusäris, ja üksik Jeemeni mees, kes on hariduselt inglise filoloog ning töötanud ajakirjanduses, on esimesed pagulased, kes on vastanud Eesti kriteeriumitele ja olnud nõus Eestisse elama asuma. Nad asuvad elama Tallinna ja Tartu, kus neile on eluruumid juba valmis pandud.

Seoses nende saabumisega Kreekast Eestisse andsid nende vastuvõtmisest ja edasistest sammudest ülevaate siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt, sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali ning haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

„Tegu on rahvusvahelise kaitse saanud isikutega, kes tulevad piirkondadest, kus igapäevane oht elule on väga tõsine, mis tähendab seda, et nad vajavad rahvusvahelist kaitset, ja Eesti on riik, kes nendele seda võimalust pakub,” sõnas Raivo Küüt ja palus taktitunnet pagulaste suhtes.

Küüt märkis, et sõjapõgenike kohta ei saa anda väga detailset infot – rääkida nende andmetest või elukohtadest –, kuna nende vastu ei pruugi olla raugenud huvi päritoluriikides, ja see on ka siseturvalisuse huvides.

Küüdi sõnul läks põgenike Eestisse saabumine ladusalt, neile anti elamisluba, nad viidi kokku tugiisikutega ja nad suundusid oma elupaikadesse. Taustakontroll ja intervjuu viidi läbi juba eelnevalt, mil tutvustati ka Eestit: kultuuriruumi ja olemust, ning siis andsid nad ka nõusoleku Eestisse tulla. „Nad on ka ise väga palju huvi tundnud Eesti vastu,” rõhutas Küüt.

„Nad on tulnud väga keerulistest oludest ja vajavad aega, et edasisega ja oma eluga emotsionaalses mõttes toime tulla. Oleme neile planeerinud ka psühholoogilise abi võimaluse, kui neil seda vaja on,” lausus sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali.

Iraagi pere kolmel lapsel on haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare kinnitusel mingisugune koolikogemus, kuid hetkel pole teada, kuidas nende teadmised ja oskused meie koolisüsteemi ja õppekavaga haakuvad. Käosaar lisas, et esmalt antakse lastele aega, et uue kultuuri ja elamispinnaga kohaneda ja kui olulised tervisekontrollid on tehtud, siis toimub arenguvestlus koos lastevanematega ja otsustatakse, kuidas on lapsi kõige hõlpsam meie koolisüsteemi integreerida – sellesse vanuseastmesse, kuhu nad kuuluvad.

Küüt kinnitas, et Eesti liigub praegu selles suunas, et võetud solidaarsuskohustust kahe aasta jooksul täita. Kreekale ja Itaaliale on öeldud ka, kui palju pagulasi kuus suudame vastu võtta: Kreekast 15 ja Itaaliast kaheksa. „Kui selliste numbritega kuude kaupa liigume, siis oleme võimsas ja kiires graafikus,” kinnitas Küüt.