BLOGI JA FOTOD | Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve

 (140)
Jüri Ratas
Jüri RatasFoto: Ilmar Saabas

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks 11,06 miljardit eurot.

Hääletusel, mis oli Jüri Ratase valitsuse tõehetk, kiideti riigieelarve heaks 52 poolthäälega. Vastu hääletas 46 saadikut, hääletamata jättis kaks saadikut.

Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Kolmandal lugemise käigus vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Seotud lood:

Riigieelarvega seoses on palju räägitud katuserahade jagamisest, aga lisaks katuserahadele oli Ratasele väga oluline, et kogu eelarve saaks vastu võetud. Eestis pole veel ükski valitsus jäänud sellisesse häbisse, et eelarvet ei suudeta enne aastavahetust vastu võtta.

Eelarve läks teisel lugemisel riigikogust läbi häältega 51 poolt, 47 vastu.

Olukord oli Jüri Ratase jaoks keeruline seetõttu, et tema valitsusel oli kindlaid poolthääli vaid 50, seetõttu võis ta vajada toetust fraktsioonitutelt nii-öelda aknaalustelt saadikutelt.

Mitu olulist hääletust

Tänane päev kujunes riigikogulastele töiseks, sest vastu tuli võtta mitu olulist eelnõud.

Kell 13 oli infotund, kell 14 algas riigikogu täiskogu istung. Päevakorras oli enne riigieelarvet hulk eelnõusid, sealhulgas üks, mis peaks suurendama teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid.

Enne riigieelarvet oli täna päevakorras ka palju tüli tekitanud pensionireformi eelnõu. Sellega seotakse pensioniiga keskmise eluea kasvuga ja muudetakse pensioni esimese samba valemit nii, et see hakkab sõltuma nii palgast kui staažist. Eelnõu läks teisel lugemisel läbi häältega 40 poolt 27 vastu.

Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda. Seadusemuudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Loe veel

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Seaduse kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.

Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Osalise ja puuduva töövõimega inimestele jääb seaduse järgi pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 52 ja vastu 34 riigikogu liiget.

Riigieelarve hääletus riigikogus
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul peegeldab 2019. aasta eelarve Eesti stabiilset majanduskasvu ning panustab ilma täiendavate maksude ja võlakoormuse suurendamiseta majanduse, heaolu ja kaitsevõime kasvu. “Eesti riigi rahaasjad on heas korras. Eesti on Euroopa ja kogu maailma rahandlikus kõrgliigas,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Ka rahvusvahelised reitinguagentuurid tõstavad Eestit esile kui erakordselt tugeva rahandusega riiki. Reitinguagentuur Fitch tõstis hiljuti Eesti riigi reitingut ja rõhutas riigi rahanduse head seisu.” Samuti hoiab riigieelarve Tõniste sõnul maksurahu. “Me ei tõsta järgmisel aastal makse ega kehtesta uusi makse, mis pidurdaks meie majanduskasvu. Meie riigileelarve on tasakaalus ja valitsussektori võlakoormus väheneb ka järgmisel aastal,” ütles Tõniste.
Lühikokkuvõte sõnavõttudest riigieelarve vastuvõtmise eelLäbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad andsid hinnangu tuleva aasta riigieelarvele. Andres Herkel (EVA) sõnul ei toeta fraktsioon tuleva aasta eelarvet, millel ei ole selget fookust ja eesmärki ning mitmed rahaeraldised ei ole põhjendatud. Jürgen Ligi (RE) nimetas eelarve märksõnadeks omakasu ja reeglite rikkumist. Tema arvates on tegu vahendite ülekulutamisega. Ligi sõnul hääletab Reformierakonna fraktsioon eelnõu vastu. Priit Sibula (I) sõnul saab eelarvet nii kiita kui ka kiruda. Tema arvates on see ühiskonna hetkeolukorra nägu. Sibul hindas riigi majanduse olukorra heaks, millele tugineb eelarve. Sellest tulenevalt on tehtud ka sotsiaalvaldkonda tehtud vahendite eraldamised. Tema sõnul Isamaa fraktsioon toetab eelnõu vastuvõtmist. Martin Helme (EKRE) taunis huvigruppide tendentslikku toetamist eelarve kaudu. Tema arvates on eelarve laekumine hea, mida ei ole oodata tulevikus, mistõttu oleks pidanud vaatama tulevikku. Helme sõnul on vahendite jagamisel otsuste tegemisel lähtutud poliitilisest huvist. Helme ütles, et EKRE fraktsioon hääletab eelarve vastu. Kalvi Kõva (SDE) tõi esile peretoetuste reformi, samuti õpetajate palgatõusu ja regionaalsed toetused. Kõva sõnul toetab nende fraktsioon eelnõu vastuvõtmist, mis on suunatud inimese heaolule. Mihhail Stalnuhhin (KE) tänas eelnõu menetlemisele kaasa aidanud saadikuid ja ametnikke. Tema arvates on eelarve rahulik, millega ei kaasne suured reformid. Tema hinnangul on eelarve kvaliteetne produkt ja kutsus üles eelarvet toetama.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peaminister-ratas-koalitsioonipartneritele-viimane-kuu-oli-koige-raskem-aeg-kuid-meie-koostootahe-osutus-tugevamaks-kui-eriarvamused?id=84738631
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/soerd-praegune-valitsus-elab-teadmises-et-head-ajad-majanduses-kestavad-igavesti?id=84736217
Eesmaa: vastu võetud eelarve pakub maksurahu ja aitab järele olulisi valdkondiKeskerakonna juhatuse liige, asespiiker Enn Eesmaa sõnas, et ülevaatlikult on tegemist maksurahu eelarvega nii ettevõtjatele kui ka Eesti inimestele, sest ükski aktsiis või maks ei tõuse ega lisandu. „Täna võeti vastu eelarve, mis ühtpidi keskendub jõukuse juurde toomisele, kuid teisalt pöörab oma näo veel enam inimeste poole aidates kaasa solidaarsema ühiskonna loomisesse. Järgmise aasta eelarve peab jõudma iga inimeseni, olenemata sellest, kas tegemist on valgalase, tallinlase või saarlasega,“ rõhutas Eesmaa.Eesmaa lisas, et järgmisel aastal jätkub haridus- ja kultuuritöötajate palgakasv ning lisarahastus on ettenähtud sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse sektorile. „Märkimisväärselt kasvavad päästjate, patrullpolitseinike ja piirivalvurite palgad, aga ka õpetajate ja lasteaiaõpetajate sissetulekud. Kõik eelpool nimetatud sektorid on vahepeal ebaõiglaselt maha jäänud ning vajavad erakorralist lähenemist. Seda näeb ette nii 2019. aasta kui ka järgmiste aastate eelarvestrateegia,“ tõi keskerakondlane välja.Ta sõnas, et oluline on kahtlemata seegi, et eelarve näeb ette lisarahastust haigekassale 180 miljoni euro väärtuses, mille peamine eesmärk on ravijärjekordade lühendamine. „Tervis on kahtlemata kõige tähtsam küsimus, mis puudutab igas vanuses inimesi. Meie arstiabi kvaliteet on kõrge, kuid arstile pääsemine peab muutuma kiiremaks ja lihtsamaks,“ rõhutas Eesmaa, kelle sõnul tuleb solidaarset tervishoiusüsteemi järjepanu tugevdada ning selleks on Jüri Ratase juhitud valitsus teinud kahe aasta jooksul märkimisväärseid samme.Eesmaa lisas, et Keskerakond on alati rõhutanud ka tasakaalustatud regionaalpoliitika vajalikkust ning omavalitsuste suuremat otsustusõigust. „Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, mis suureneb ligikaudu viis protsenti. Kohalikud omavalitsused saavad seeläbi võimaluse katta efektiivsemalt ning laiemalt neid valdkondi, mis seda tõeliselt vajavad. Ühtlasi saavad vallad ja linnad tagada elanikele parema kvaliteediga teenuseid,“ rääkis Keskerakonna juhatuse liige.Riik jätkab ka üleminekutoetuste maksmist põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme. Ühtlasi on planeeritud 370 miljonit investeeringuteks transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse ning kultuuri- ja spordiprojektidesse. Riigieelarve kogumaht ületab 11 miljardi piiri, on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Seejuures püsib maksukoormus stabiilselt 33% juures, riigi võlakoormus väheneb aga 8,2 protsendilt 7,4 protsendini ja lähiaastatel on eesmärki viia see 5,4 protsendini.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-opositsioon-kritiseeris-eriti-teravalt-riigieelarvega-katuserahade-jagamist?id=84738597
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kalvi-kova-eelarve-toob-uhiskonda-juurde-joukust-turvalisust-ja-hoolivust?id=84738079
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-kiitis-heaks-pensionikindlustusega-seotud-muudatused?id=84737581
Helir-Valdor Seeder: 2019 aasta eelarve on tasakaalus ja maksukoormus ei tõuse2019. aasta eelarve positiivne sõnum nii ettevõtjatele kui Eesti inimestele ja järgib maksurahu, see tähendab, et uusi makse ei kehtestata ning maksumäärasid ei tõsteta. Üldine maksukoormus jääb järgmistel aastatel samaks, tunduvalt allapoole Euroopa Liidu keskmist. Riigi rahandus on heas korras – 2019. aasta eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalselt 0,5 protsendi ehk 133 miljoni euroga ülejäägis. Lisaks väheneb valitsussektori võlakoormus nii majanduskasvu kui ka varem võetud laenude tagasimaksmise tõttu.See riigieelarve panustab meie haridussüsteemi. Üks osa sellest on õpetajate palk, mille miinimummäär on tuleval aastal 1250 eurot ning keskmine prognoositav palk tõuseb 1500 eurole. Oluline on ka see, et eraldatakse 15 miljonit KOV-idele, lasteaiaõpetajate palkade tõusu motiveerimieks.Kaitsekulud on tuleval aastal absoluutnumbritelt taasiseseisvumisaastate suurimad. Ette nähtud 585 miljonit eurot, moodustab prognoositud SKP-st 2,16%. Täiendava rahastuse abil tõuseb tegevväelaste keskmine palgatase 2019. Aastal 30% võrra üle Eesti keskmise palga. Samuti soetatakse uusi lahingumasinaid ja jätkatakse lahingumoona hankeid ning tugevdatakse Kaitseliitu, mis on ülimalt oluline, vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Lisaks kaitseväele kasvavad oluliselt ka vahendid sisejulgeoleku valdkonnas töötavate inimeste palgatõusuks.Isamaa on alati väärtustanud pere- ja rahvastikupoliitikat ning seetõttu tõusevad tuleval aasta lapsetoetused 60-le eurole. See on lisaks tänavu seadustatud täiendavale kolmanda lapse toetusele.
Riigieelarve eelnõu poolt hääletas 52, vastu 46 ja hääletamata jättis kaks riigikogu liiget. Tuleva aasta riigieelarve on seega vastu võetud
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/helmen-kutt-pensionisusteemi-parandused-teevad-tulevased-pensionid-oiglasemaks?id=84737229
Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin tänas rahandusministeeriumi ja rahanduskomisjoni ametnikke tehtud töö eest. Samuti tänas ta kõiki aruteludes osalenuid. Eelarve on tema sõnul väga rahulik, millega ei kaasne reforme, mis ongi hea. 
SDE fraktsiooni esindas Kalvi Kõva, kes ütles, et EKRE fraktsioon on katuserahades alati osaline on. Tema sõnul ei ole alust arvata, nagu tooks katuserahad parteidele rohkem hääli. Tuleva aasta eelarve on peretoetuste reformi vahefiniš. Tema sõnul on Eestist saanud riik, kus palju lapsi ei tähenda perele vaesusse langemist. Ta tõi esile ka toetused põllumeestele ja õpetajate palgatõusu. Kõva sõnul lähenb eelarve põhjamaise heaoluriigi eelarvele.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et riigieelarvest arusaamine läinud iga aastaga keerulisemaks. Ta kritiseeris teravalt nii valitsuse kui ka riigikogu katuserahasid. Isamaaga seotud MTÜ-d on tema sõnul suurimad rahasaajad ja seega Isamaa kindlasti eelarve vastu ei hääleta, seda hoolimata koalitsioonisisestest lahkhelidest seoses ÜRO ränderaamistikuga. Teised koalitsioonierakonnad tegelevad Helme sõnul valijate ostmisega, mis on tema hinnangul poliitiline korruptsioon. EKRE hääletab tema sõnul riigieelarve eelnõu vastu.
Isamaa fraktsiooni nimel astus riigikogu ette Priit Sibul. Ta ütles, et Eesti rahandus on heas seisus. Alkoholiaktsiiside vähendamine laekumist ei kasvataks, märkis Sibul. Kaitsekulud on tuleval aastal 2,16% SKT-st. 
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi nimetas eelarve märksõnadeks omakasu ja reeglite rikkumist. Jutt majanduse käimatõmbamisest on Ligi sõnul olnud rumal ajal, kui majandus kõikjal lähiriikides kasvab. Massiivselt aetakse segi partei, riigi ja omavalitsuste rahakotid, viitas Ligi katuserahadele. Reformierakond hääletab tema sõnul nii riigieelarve kui ka katuserahade jagamise vastu.
Andres Herkeli sõnul Vabaerakonna fraktsioon riigieelarve eelnõu ei toeta. Üks põhjus on riigieelarve ebaadekvaatne loetavus. Eelarve on selgelt valimiseelne, aga suurem pahe on see, et sellel puudub selge eesmärk. Samuti on probleem see, et riik ei investeeri tulevikku ega jätkusuutlikku majanduskasvu. 
Kalle Laanet: Rohkem küsimusi ei ole, avan läbirääkimised
Reformierakondlane Anne Sulling küsis, kas praeguse koalitsiooni jaoks ei ole teadus- ja arendustegevus prioriteet. Stalnuhhin vastas, et tehakse nii palju kui võimalik ja ta saab aru, et korraga ei saa hea olla kõigi jaoks. 
Reformierakondlane Toomas Kivimägi küsis, kas Pärnu inimesed peavad end alaväärsusega tundma, et Pärnu sai katuserahadest vaid alla 300 000 euro, samas kui mitmed piirkonnad said kordades rohkem. Stalnuhhini sõnul oli küsimus provokatiivse maiguga. Ta ei saa enda sõnul rääkida Pärnumaast nagu enda valimisringkonnast. 
Reformierakondlane Kalle Palling soovis teada, kas inimesed, kes elavad Tallinna-Pärnu raudtee ääres on valitsusele prioriteet või mitte ning kas rahanduskomisjonis ei tulnud artueluks leidmaks kaheksa aasta peale 17,5 miljonit, et raudtee alles hoida. Stalnuhhini sõnul sellist muudatusettepanekut ei tehtud.
Reformierakonna fraktsiooni liige Toomas Kivimägi märkis, et katuserahade summa on kasvanud üle 7 miljoni, millele lisandus valitsuse poolt üle 20 miljoni. Ta küsis, kas olukord on tõesti nii palju halvemaks läinud. Stalnuhhin vastas seepeale, et ei ole. Ta tõi välja, et katuserahade summa kasvas ka Reformierakonna võimuloleku ajal. 
EKRE fraktsiooni liikme Henn Põlluaasa sõnul on riigieelarve eelnõust võimatu ilma erialase hariduseta aru saada. Ehkki varasemalt kritiseeris Keskerakond ise riigeelarve eelnõu läbipaistmatust.
Külliki Kübarsepp: miks andsid kaks ministeeriumi mõlemad 100 000 eurot Konstantin Pätsi monumendi jaoks, kui isegi monumendi projekt pole valmis. Stalnuhhin vastas, et tegemist on kahe erineva mälestusmärgiga. 
Vastuolulise pensionireformi seaduse poolt hääletasid koalitsiooni saadikud, Vabaerakonna liige Enn Meri ja fraktsioonitud Margus Tsahkna ja Urve Palo. Vastu olid reformierakondlased ja enamik vabaerakondlasi. Hääletamata jättis EKRE, samuti Olga Ivanova, Artur Talvik, aga ka keskerakondlased Erki Savisaar ja Karin Tammemägi.
https://www.facebook.com/keskerakonna/posts/2070023879710901&width=500
Arutatakse, miks on riigeelarve nii raskelt loetav ja miks isegi riigikogu rahanduskomisjoni liikmed sellest aru ei saa. Stalnuhhin: mulle ei meeldi see vorm, milles riigieelarvet esitatakse. Mida on vaja teha selleks, et leiaksime ühise keele. Kas oleks võimalik minna tagasi kergema, kassapõhise vormi juurde. Statistikaamet peab eurostatile eelarvest ülevaate tegema. Eurostat on kohustatud töötlema 28 eelarvet, tahab neid saada samas vormis. Sellest räägiti meile. 
https://www.facebook.com/troivas/videos/10155861857711711/&show_text=0&width=560
Aivar Sõerd küsib, miks on eelarve kulud suuremad kui tulud, kuigi räägitakse, et eelarve on  ülejäägis. Stalnuhhin ütles, et rahanduskomisjonis kaks inimest rahandusministeeriumist rääkisid 40 minutit, kuidas tekivad arvud raamatupidamisse. Tõdesin, et mitte vaid mina ei saa sellest aru, vaid sellest ei saa aru ka komisjonis olevad kaks endist rahandusministrit ja endine peaminister. Tark raamat on riigikogusse tellitud, seda hakatakse uurima. See on raamatupidamislik instruktsioon, mis kehtib 60. aastatest. Oleks eelarve kassapõhine, oleks kõik arusaadav. Kassapõhine võimaldab objektiivselt kõike hinnata. Paistab, et see ei ole tänapäeva Euroopas moodne, peame vastama reeglitele, mille juurutamine algas 2010. Liigume edasi, nagu ELi direktiividega ette nähtud. Näiliselt miinus 250, tegelikult ongi 130 plussis. Elame nii, kuni arvutuste tegijad ei tule rahanduskomisjoni.
Alanud on riigieelarve kolmas lugemine, kõnet peab rahanduskomisjoni juht Mihhail Stalnuhhin.
Pensionireformi õnnestumine on Jüri Ratase valitsuse jaoks suur võit. 52 poolthäält viitavad sellele, et ka riigieelarvega ei tohiks probleeme tekkida. 
Pensionireform sai hääletusel 52 poolthäält, 34 vastu. Pensionireform võeti vastu.
Aivar Kokk Isamaast: reformi on vaja, sest elanikkond vananeb. 75% täna töötavatest saavad palka alla Eesti keskmise. Me ei taha näha, et pensionile minnes oleks nende pension kordades väiksem, kui rohkem palka saanud pensionäridel, kellel on ka võibolla muid sääste. Isamaa toetab ühehäälselt eelnõu. 
Tuus-Laul: Staažipensioni korral oleks kõigil pension võrdselt väike, aga oleks tõesti tekkinud ümbrikupalga maksmise motiiv. Täna menetletav eelnõu on 50/50 staaž ja palk. Miinimumpalga saaja saaks rohkem. Arvame, et see süsteem on parem ja vähendaks pensionite kihistumist. Pensionile minek muutuks painduvaks. Vanaduspensioni iga 65, millele lisandub eeldatav eluea muutus. I sammas seotud II sambaga, see süsteem pole õnnestunud ja rikastab vaid fondihaldurite taskuid. Aga täna heaks kiidetud II samba seadus loodetavasti parandab olukorda.
Marika Tuus-Laul Keskerakonnast: kui praegune süsteem kestma jääb ja pensioni määramisel võetakse arvesse vaid keskmist palka, oleks 20 aasta pärast miinimumpalgaga töötaja pension 250 eurot kuus. Tänane süsteem kasulik kõrgepalgalistele, seda toetab Reformierakond, sest suurema palga saajad saaksid korduvalt suuremat pensioni. Väikese palga saajad on justkui töölkäijad ja suure palga saajad töötegijad. Kolmveerand inimestest, kes saavad alla keskmise, hakkaksid siis elama sotsiaaltoetustest. 
Kütt: eelnõu radikaalsema eelnõu algatas valitsus kevadel, aga tulenevalt eri organisatsioonide avamusest esitas sotsiaalministeerium uued ettepanekud jätkamiseks. Eelnõu viimane versioon raske kompromiss, et üldse seadusmuudatust teha. Kuna töösuhete dünaamika muutub kiirelt, ei saa välistada peatset uut muutust. Praeguse süsteemiga palgavahed kasvavad üle pensionilõheks. Kui esialgne plaan oli alates 2037 panna I sammas sõltuma staažist, siis nüüd on süsteem 50/50, pool staaž ja pool töötasu. See peaks leidma ühiskonnas laiemat toetust ja vähendama ümbrikupalkasid. Vanduspensioni iga 65 aastat, millele lisandub eeldatava eluea muutus. 
SDE esindaja Helmen Kütt: peale II lugemise lugemist sain telefonikõne poemüüjalt. Ta oli pisarateni solvunud poliitikute peale, kes leidis, et alampalga saajad on oma madalas palgas ja pensionis ise süüdi. Ta rääkis, et on 20 aastat teinud rasket tööd, teinud ületunde ja saanud ausalt alampalka, aga mitte kunagi ümbrikupalka, samuti kasvatanud kaks inimest üles. 
Vabaerakonna nimel kõneleb aknaalune Tiina Kangro, sest muidu poleks ta saanud kõnet pidada kolmandal lugemisel. Kangro kritiseeris, et eelnõu lõikab ära inimeste pensionitõusu. Ta vastas kriitikale, et miks pensionid on eri suurusega, isegi kahekordse erinevusega. Ta ütles, et kui palgad erinevad 4-5 korda ja riik ei tee midagi, siis kuidas on probleemiks pensioni erinevus. Pension ei saa olla elamisväärtusest allpool, aga siis tuleb riigil leida lisavahendid, et pension oleks elamisväärne. 
Pevkur: me demotiveerime palkade tõstmist, sama mis tulumaksureformiga. Riik ütleb, et kui saad rohkem palka, võtame sult rohkem ära. Eelnõuga demotiveeritakse inimesi tööturule jääma, öeldakse, et minge tööturult ära. Tööturg ootaks, et kogemustega inimesed jääksid kauemaks tööturule. Töökäsi on puudu, selle eelnõuga koalitsioon ei saa aru, et see on vale sõnum selle taga. 
Pevkur: Üks olulisi põhjuseid ümbrikupalga kasvul on tulumaksusüsteemi muutus, mida valitsus tegi. Nüüd teeme teist samasugust otsust, mis aitab kaasa ümbrikupalkade kasvule. Ei saa kaks korda anda sõnumit, et makske ümbrikupalka. Iga makstud euro, mis ümbrikus makstakse, tähendab 20 senti vähem raha pensionikassasse. 
Sellele on raevukalt  vastu Reformierakond. Selle esindaja Hanno Pevkur ütles, et pensionisüsteemi ei tasu torkida, kui vaja pole. I samba muutmisel lõhume ära süsteemi, mis töötab hästi praegu ja tulevikus. Selle muutmine annab sõnumi, et ümbrikupalga maksmine kasvab. 
Nüüd tuleb pensioni esimese samba vastuolulise reformipaketi hääletus.
Ka haruapteekide sulgemise edasilükkamine pälvis riigikogu toetuse.
Nüüd hääletusele tuleva Ravimiseaduse muutusega võib enne 2014. aasta 9. juunit asutatud haruapteek 4000 elanikuga linnas tegutseda kuni 2020. aasta 1. aprillini.
II samba tasude langetamise eelnõu võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu. 
Eelnõu eesmärk on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Nestori sõnul tuleks järgmisena arutada pensioni II samba väljamaksete küsimust. Selle on tõstatanud pensioniühistu Tuleva, mille sõnul on väljamaksete süsteem pensionäridele kahjulik ja läheb neile liiga kalliks.
Tuleva kriitika: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tuleva-seadusandja-teeb-jatkuvalt-kalleid-kompromisse-pensionikogujate-arvelt?id=84728949
Nüüd tuleb pensioni II samba tasuda langetamise eelnõu hääletus. Enne seda võtab sõna Eiki Nestor.
Vastu 45, erapooletuid 2, isikuandmete kaitse seaduse rakendusseadus kukkus läbi.
Jüri Adams arutab, kas seda isikuandmete seaduse rakendusseadust üldse vaja on. Rakendusseaduses on nii vajalikku, ebavajalikku kui ka kahjulikku. Seaduse väljahääletamise järel arvas Adams, et antud eelnõu jagatakse temaatilisteks osadeks ja iga osa menetletakse piisava süvenemisega. Vajadusel võib jätta selle ka riigikogu järgmisele koosseisule. Midagi halba ei juhtu, kui seda seadust ei ole. 
Jüri Adams rääkis, et koalitsiooni ja opositsiooni ühine vastuhääletus oleks tõesti Eesti parlamentarismis esmakordne. 
Hanno Pevkur (RE) ütles, et seis on lihtne, õiguskantsleri sõnul on valitsuse ettepanek anda kontrolliõigus inimeste üle vanglateenistusele on põhiseadusega vastuolus. Pevkuri sõnul oleks olnud hea, kui valitsus oleks seaduse tagasi võtnud. Parem oleks olnud, kui justiitsminister Urmas Reinsalu oleks tulnud ja võtnud eelnõu tagasi, tunnistades oma viga, aga valitsus ei taha seda teha. Nüüd peab parlament valitsusele koha kätte näitama ja punast hääletama. 
Ettekandja Marko Pomerants soovitas hääletada seaduse vastu ja lubas, et põhiseaduskomisjon algatab homme uue ja parema eelnõu. 
Nüüd tuleb isikuandmete kaitse eelnõu rakendusseadus. Enne seda kiitis riigikogu heaks valitsuse esitatud riigikogu otsuse „Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine“ eelnõu näeb ette asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.
Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu võeti samuti 78 poolthäälega vastu. 
Nüüd on järgmine isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Teemaks inimeste isikuandmete kaitse küsimus meedias. Sõna võttis Hanno Pevkur, kes rääkis, et inimese kohta andmete avaldamine tähendab tema eraelu sfääri tungimist ja seetõttu tuleb ajakirjanikel kaaluda, kas avalik huvi kaalub üles inimese õiguse eraelu puutumatusele. 
Esimeseks päevakorrapunktiks on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega jäetakse seadusest välja Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv, kuna Eestile Euroopa Parlamendis eraldatavate kohtade arv tuleneb ELi õigusaktidest ja see võib muutuda. Seepärast viidatakse eelnõus, et Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides. Järgmises EP koosseisus on seitse Eesti saadikut, seni on neid olnud kuus. 90st kohalolnud saadikust 87 olid poolt.
Kohal on 86 riigikogu liiget. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare