BLOGI JA FOTOD: Mihhail Stalnuhhin ööistungil: uusi seadusi on vaja selleks, et tagastada see, mis on rahvalt varastatud

 (243)

Ööistung 17.05.2017 Foto: Hendrik Osula

Kolmapäeval jõudsid riigikogu suurde saali esimesele lugemisele valitsuskoalitsiooni lubatud maksumuudatuste eelnõud. Kuna valitsusel on oma ideede jõustamisega kiire, oli päevakorras 24 eelnõu arutamine. Istung venis pikale ning lõpes alles neljapäeva hommikul pärast kella 6.

Päevakorras olevast 24 eelnõust mõni on kolmandal või teisel lugemisel, kuid mille sisu on selline, et nendega pikka arutelu ei tule, kirjutab tänane Eesti Päevaleht. Ent nimekirja eesotsas on esimesel lugemisel enamik uuele valitsusele olulisi maksumuudatusi, mis peaksid jõustuma järgmisel aastal.

Kuna maksumuudatuste eelnõud on alles esimesel lugemisel, ei ole neil veel muudatusettepanekuid, mille läbihääletamist nõuda ja nende vahele vaheaegu võtta, siis klassikalist opositsiooni venitamist oodata ei ole.

Ent pärast eelnõu algataja ettekannet on igal saadikul õigus kahele küsimusele. Näiteks Reformierakonna fraktsioonis on 30 saadikut. Kuna makse kehtestavaid seadusi on päevakorras kolm, siis on oodata rohkesti küsimusi — ainuüksi Reformierakonnalt võiks neid tulla 180.

Küsimus on, kas opositsioon kasutab oma pärimisõigust sisulise arutelu tekitamiseks või püüab istungit hetkel olemasolevate vahenditega võimalikult pikaks venitada, hoolimata küsimuse sisust.

Seotud lood:

Koalitsiooni otsus tuua tänasele koguni 24 eelnõu arutamine, on saanud opositsiooni terava kriitika osaliseks. Teiste seas ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas, et mitme olulise teema arutelu kuhjamine lühikesele ajale on alatu ja armetu.

Loe veel

„Miks nii? Miks nii saamatu ja küündimatu töö planeerimine? Asi on selles, et valitsuskoalitsioonil on hakanud väga kiire oma ahnete ideede seadusteks vormistamisega. Näiteks maksueelnõud, mille arvelt juba tuleva aasta 1. jaanuarist raha kokku kraapima hakatakse, peavad olema vastu võetud enne 1. juulit 2017. Kiire on ka mitme muu eelnõuga, pealegi – kes teab, kui kauaks seda valitsust jätkub. Mis tehtud, see tehtud! Mis käes, see käes!” leidis Ammas.

Mida riigikogus arutati?

24 eelnõu hulgas oli selliseid, mis ehk pikemaid vaidlusi ei tekita, näiteks meie kaitseväelaste kasutamise välismissioonidel, tolliseadus, riigikaitseseadus, riigivara seadus ja muud.

Aruteluks läks nn Uberi seaduse ehk eelnõu üle, põnevust tõi EKRE algatatud eelnõu, millega tehti ettepanek peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas. Mäletatavasti ütles IRL-i saadik Kalle Muuli, et pagulaste vastuvõtmine tuleks peatada. EKRE tegi kohe eelnõu valmis.

Kõige pikemaks venis ikkagi maksumuudatuste arutelu. Pakendiaktsiisi kehtestamine, magustatud jookide maksustamine ehk rahvakeeli suhkrumaks ning suurema kobarana eelnõu, millesse kuuluvad panditulumaks, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks ja ettevõtluses kasutatavate sõiduautode maksu teema.

Peale selle oli esimesel lugemisel ettevõtete maksukoormuse langetamise eelnõu, juhul kui nad maksavad kolm aastat järjest dividende, ja ettevõtluskonto loomise eelnõu.

Mis toimus mammutistungi ajal riigikogus, loe Delfi otseblogist!

Maksueelnõude ööistung
Reformierakonna fraktsioon otsustas protesti märgiks lahkuda riigikogu kolmapäeva ööistungilt, sest vasakliidu tegevus uute maksude ja eelarve tasakaalust loobumise läbisurumisel ööpimeduses halvab ka muude oluliste teemade nagu Rail Baltic või e-valimiste kärpimise normaalse arutelu. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakond-lahkus-protesti-margiks-ooistungilt?id=78253736
Kadri Simson vastab endiselt Rail Balticu ehitamist puudutavatele küsimustele. Järgneva üheksa päevakorrapunkti arutamine peaks minema kiiremini.
Ööseks on riigikokku saabunud majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes tutvustab Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu/Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadust. Käesolev seaduseelnõu on päevakorras viieteistkümnes. Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Sven Sesteri tööpäev lõppes riigivaraseaduse esimese lugemise lõpetamisega.
Istung jätkub riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Taas on riigikogu kõnepulds rahandusminister Sven Sester. Eelnõu viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus, ongi vajalik kehtestada regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Seoses sellega tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.
Reformierakond lahkus protesti märgiks Riigikogu saalist Reformierakonna fraktsioon otsustas protesti märgiks lahkuda Riigikogu musta kolmapäeva ööistungilt, sest vasakliidu tegevus uute maksude ja eelarve tasakaalust loobumise läbisurumisel ööpimeduses halvab ka muude oluliste teemade nagu Rail Baltic või e-valimiste kärpimise normaalse arutelu. "Juba esmaspäeval juhtisime tähelepanu ja väljendasime oma vastuseisu sisulist debatti takistava päevakorra kinnitamisele, sest ühte päeva koondati 24 eelnõud, sealhulgas valitsuse uute maksude kobar, vastutustundlikust eelarvepoliitikast loobumine ja Rail Balticu arutelu. Olgu mainitud, et Riigikogu kodukord näeb kolmapäeva ette valitsuse eelnõude menetlemiseks, aga nüüd peideti päevakorra lõppu, öötundidesse e-valimiste eelnõu, mille üle viljakas ning sisuline arutelu ei ole võimalik," ütles fraktsiooni esimees Hanno Pevkur. "Lahkusime, sest me ei saa nõustuda valitsuskoalitsiooni taktikaga lõhkuda ühe ööga Eesti edukas ja lihtne maksusüsteem, hävitada Eesti e-edu kuvand ning halvata sisuline arutelu sajandi taristuprojekti üle," lausus Pevkur.
Vabaerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni tegid ettepaneku riigieelarve muutmise seaduse eelnõu tagasi lükata, kuid riigikogu ei toetanud seda. Tagasilükkamise poolt oli 35 saadikut ja vastu 50 saadikut.
EKRE nimel kõneleb Jaak Madison, kes märgib, et alles aasta tagasi, Reformierakonna juhitud koalitsioonis olid rahandusministri seisukohad 180 kraadi teised. "Te kaitsesite väga tungivalt tasakaalus eelarvet, defitsiidi puudumist. Te kaitsesite meie reserve. Kuid nüüd te õigustate süüdimatult majanduskasvu eesmärgil defitsiidi lubamust. Siin on ainult üks põhjendus: põhimõtete puudumine, maailmavaate puudumine, rääkimata oma programmi kaitsmisest ja oma valijate esindamisest. Ma kardan, et see esindab laiemalt kogu IRL-i fraktsiooni ja erakonda. Selle eelnõu arutelul ei ole me siiani näinud ühtegi esindajat, ühtegi parlamendiliiget teie fraktsioonist, kuni praeguseni, kui värske esimees saabus saali. See on häbiväärne! Just, härra Seeder," kritiseerib Madison. Madisoni häiris muuhulgas, et Sester väitis, et Eestil puuduvad reservid, kuna meie kohustused on suuremad reservide jäägist. "Mispärast ma ei kuulnud selliseid väiteid aasta või kaks aastat tagasi, kui te kiitsite, et meie reservid on üle 7 miljoni euro? Nüüd te tulete 700 miljoni euro. Nüüd te tulete väitma vasakvalitsuses, et meil reserve ei ole. Te tulite ka väitma, et ei ole mitte mingisugust vahet selles, kas me emiteerime võlakirju, võtame laenu, suurendame defitsiiti, kuna selle me saame kõik kanda reservide arvele. See on psühhopaatiline probleem ja idiootlik jutt, mida pole varem siin saalis kuuldud. Ma ei ole esimene ega viimane, kes seda väidab siin – kindlasti mitte esimene, kuna psühhopaatiline probleem ei puuduta ainult ühte ministrit, kuna see on laiem probleem. Aga see on tõesti häbiväärne." Madisoni sõnul ohevrdab IRL 2020. ja 2021. aasta eelarve. "Olgem ausad, kui me vaatame viimase kuue kuu jooksul toimunut, siis vasakpööre või vasakäärmuslus on viimane asi, mida me Eestis vajame, sest sellist etteheidet ettevõtjate poolt, ma arvan, viimase 10 aasta jooksul me ei ole näinud. Jah! Kuna selliste maksutõusudega eelarve lappimine ja demagoogitsemine, et see on ettevõtluse huvides, samal ajal kui mitte ühtegi ettevõtjat me ei leia, kes selle heaks kiidaks või tervitaks soojalt, me tõesti ei näe. Seetõttu, härra Sester, võtke parem nõuks kuulata suurettevõtjate ja väikeettevõtjate nõuandeid ning loobuge oma positsioonist. Ja IRL-ile ütlen, et kui te tõesti tahate veel mingisugust tulevikuväljavaadet näha, järgmise paari aasta jooksul, siis võtke mõistus pähe ja loobuge praegusest valitsusest, sest see viib teid põhja," kutsus Madison üles.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Jürgen Ligi, kes soovitas rahandusminister Sven Sesteril tagasi astuda.
Rahanduskomisjoni poolse ettekande tegi Mihhail Stalnuhhin. Algas läbirääkimiste voor, mille juhatas sisse Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel, kelle sõnul on riigieelare seaduse muutmise eelnõu halb ja hukatuslik meie eelarvetasakaalule. "Likvideeritakse meie arusaam eelarvetasakaalust kui aksioomist.
Eelarveseaduse muutmise eelnõu on läinud väga tuliseks ning Henn Põlluaasa küsimus Sven Sesterile oli vaid üks näide: "Ma pean tunnistama, et teie libekeelsus on tõeliselt imetlemisväärne, uskumatu. Aga te väitsite, et riigikogu saab eelarve strateegia menetlemisel suurema rolli. Riigikontrolli hinnangul on olukord täpselt vastupidine. Nii Eesti Pank, õiguskantsler, riigikogu kantselei, kui eriti riigikontroll on riigieelarve seaduse muutmise eelnõule andnud hävitava hinnangu sõna otseses mõttes. Kas te tõesti soovite minna ajalukku kõige vastutustundetuma ja ebakompetentsema valitsuse rahandusministrina?"
Ööistung jätkub 13. päevakorrapunktiga, mis on riigieelarve seaduse muutmise seadus. Eelnõuga nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muuhulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid. Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid ning võimaldatakse valitsusel suunata eelarveaasta sees vahendeid valitsemisalade vahel, lähtudes Riigikogu poolt tulemusvaldkondades programmide elluviimiseks eraldatud vahenditest. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.
Riigikogu lõpetas tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise esimese lugemise. Opositsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud riigikogu toetust.
Meenutuseks tasub märkida, et hetkel on arutlusel 12. päevakorrapunkt 24st. Siiski ei lähe kõigi punktidega nii kaua nagu näiteks magusamaksu ja praegu arutatava tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga.
Reformierakonna esimees ja fraktsiooni juht Hanno Pevkur tõi suurde saali kaasa raamitud Äripäeva ajast, mil valitsus ettevõtte tulumaksu kaotas.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jurgen-ligi-riigieelarve-seaduse-muutmine-teenib-ainult-valitsuse-luhiajalist-omakasu?id=78247548
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-priit-sibul-koalitsioonilepingu-avamisest-meie-ees-on-keeruline-valik?id=78251146
Igor Gräzin teg märkuse, et ajaloo huvides tasub märkida, et kell 22.08 kaotas rahandusminister esimest korda närvid ning taastus 22.11. Sester märkis kell 22.13, et on jätkuvalt heas tujus ja valmis opositsiooni küsimustele edasi vastama.
Ööistung jätkub järjekorras 12. päevakorrapunktiga. Rahandusminister Sven Sester saabus taas kõnepulti, et esitada tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõud. Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, viiakse ellu kaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sisalduvat äriühingu tulumaksu alast meedet ning kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise korda.
Opositsiooni ettepanek magusamaksu eelnõu tagasi lükata ei läinud läbi. Tagasilükkamise poolt oli 37 saadikut, vastu 50 riigikogu liiget. Sellega lõppes ka magusamaksu esimene lugemine.
Opositsioonierakondade ettepanek magustatud jookide maksu eelnõu tagasi lükata läheb hääletusele. Saali saabuvad koalitsioonierakondade saadikud.
Reformierakonna-poolse ettekande tegi Aivar Sõerd. EKRE fraktsooni juht Martin Helme sõnul saavad kõik aru, et magusamaks ei mõjuta rahvatervist, vaid see on teenib eelarve rahastamise eesmärke. "Oleme jõudnud faasi, kus ametnikud ja poliitikud siiralt usuvad, et peab inimeste toidulauda reguleerima. See on paksu riigi totalitaarne mõtteviis. Mitte mingit pistmist rahvatervisega selles eelnõus ei ole! Halb eelnõu, halb eelnõu inimeste rahakotile!"
Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm püstitas küsimuse, miks riik ühelt poolt soovitab süüa 5 peotäit puuvilju, kuid teisalt kuulutab õunad ebatervislikuks ning hakkab mahlu maksustama.
Opositsiooni küsimused Sven Sesterile magusamaksu teemal said otsa. Juhtivkomisjoni poolse ettekande teeb Mihhail Stalnuhhin (KE). Monika Haukanõmm (VE), Aivar Sõerd (RE) ja Martin Helme (EKRE) peavad oma fraktsioonide eest kõne. Stalnuhhin selgitas, et uusi seadusi ei ole vaja selleks, et lappida auke eelarves, vaid selleks, et tagastada see, mis on rahvalt varastatud. Ma tuletaks meelde, et varastatud on üsna palju. "Et 2009. aastal kooriti paljaks kohalikud omavalitsused. Me anname need vahendid tagasi. Alarahastatud on pikki aastaid haridussüsteemi. Kas hakkame rääkima õpetajate palkadest, lasteaedadest, lasteaednike palkadest? Kas me hakkame rääkima meie tervishoiusüsteemist? Miks te sellest ei räägi? Kui te tahate, et seal asjad läheksid korda, näidake siis, kust kohast see raha võtta. Ainus võimalus, mida tsiviliseeritud maailm näeb, on tarbimise maksustamine, muud praeguses olukorras meil lihtsalt ei ole. On varastatud, on vaja tagasi anda ja me anname," leidis Stalnuhhin. "Punkt 2. On olemas kaks Eestit, üks Eesti teeb nalja selle puhul, milline on miinimumpalk, milline on reaalne keskmine palk, aga teine selle miinimumpalgaga elab. Ja kuidas ta elab, ma kahtlen, et te tahate seda teada ja sellel teemal rääkida. Mina olen üsna, ei ole meie Ida-Virumaa viimane regioon, keskmise palgaga kuskil 5. ja 6. kohal tagantpoolt, aga iga päev, kui ma seal olen ja suhtlen inimestega, siis ma kogu aeg mõtlen, et millist palka ta teenib ja kuidas ta elab, see üksikema kahe lapsega. Me anname inimestele konkreetse võimaluse olukorda parandada, 500 eurot tulumaksuvabalt, 768 taevast kukkunud eurot saab 96 narvas töötavat inimest 21 000-st kes seal töötavad. Ma tean seda statistikat, ma vaatan seda iga kuu. Ja siin hakatakse rääkima sellest, et see suhkrumaks tervist ei mõjuta, ainult 5%. Muidugi teie teate retsepti, kuidas tervist parandada 100% ulatuses, öelge siis välja. Kas te ei mäleta, kuidas ütles üks vana tark hiinlane: iga teekond algab esimesest sammust. Siin suhkur, seal alkohol, seal tubakas, vähehaaval muutubki paremaks seesama rahva tervis. Aga iga teekond algab esimesest sammust," märkis Stalnuhhin.
Opositsioon pommitab endiselt rahandusministrit küsimustega ning magusamaksu arutelu on täies hoos. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme pritsis eelnõu suhtes tuld. "Kogu see seaduseelnõu karjub meile näkku, et Eesti inimesed on lollid ja lollidelt tulebki raha ära võtta!" Sester märkis, et võidab see, kes karjub kõige valjemini.
Laine Randjärv tõstatas küsimuse, kust Sester teab, et kaitseb õigeid asju, kui IRL-i uus esimees Helir-Valdor Seeder soovib koalitsioonipartneritega maksumuudatusi uuesti arutama hakata.
Opositsioonisaadkud küsivad Sven Sesterilt väsimatult magusamaksu kohta ning toimub sisuline arutelu.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/haukanomm-jookide-suhkrumaks-on-silmakirjalik-ja-tekitab-lisaburokraatiat?id=78249198
Algas magustatud joogi maksu seaduse eelnõu ehk nn suhkrumaksu eelnõu arutamine, mida esitleb taas kõnepulti saabunud rahandusminister Sven Sester.
Vabaerakonna, EKRE ja Reformierakonna fraktsioonide ettepanek pakendiaktsiisi eelnõu tagasi lükata ei leidnud toetust. Selle poolt oli 37, vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust, millega on selle eelnõu esimene lugemine lõpetatud.
Priit Sibul: IRL soovib koalitsioonis jätkata maksuteemade arutelu Tänasel Riigikogu istungil arutusel olevad maksuseaduste eelnõude arutelul ütles Riigikogu Isamaa- ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul, et IRL soovib koalitsioonis jätkata maksuteemade arutelu. Tema sõnul tulenevad mitmed arutusel olevad muudatused juba varemast ja ka sügisel sõlmitud koalitsioonileppest. “Nende muudatuste hulgas on neid, mis on IRL-i programmis, kuid on ka neid, mis ei ole meie seisukohtade ja ilmavaatega ühtivad. Oleme olnud nõus maksma seda hinda selleks, et viia ellu otsuseid, mis toetavad vaba ja jõukat Eestit, kus oleks lapsi ja rõõmu. Eelkõige pean silmas kolmanda lapse pere toetust ja maksuvaba tulu tõstmist 500 euroni.” Sibula sõnul oli IRL-i programmis välja toodud mure lahendamaks suhkru liigtarbmist Eestis. “Teine oli ettevõtete kasumite väljaviimine laenudena, mitte dividendide maksmine. See võiks olla ühe kasumit tootva ettevõtte mõistlik käitumine kui investeeringuid ei tehta. Me usume, et täna meie ees olevad lahendused on väljatöötatud parimas teadmises. See aga ei tähenda kaugeltki seda, et tegemist on lõplike lahendustega ja asju enam paremaks muuta ei saa. Nõnda on ka kõigi teisi maksumuudatusi puudutavate eelnõudega. Täna algab, mitte ei lõppe parlamentaarne debatt. Me nii komisjonis kui erakonnana kavatseme kohtuda nii ettevõtjate esindajate, koalitsioonipartneritega kui omavahel, et neid teemasid arutada,” ütles Priit Sibul. Tema sõnul ta osaliselt mõistab opositsiooni rahulolematust. “Siiski ütlen, et koalitsioon ei pane toime ühiskondlikku kuritegu, mida võib aeg-ajalt kuulda või milline mulje võib jääda. Eelarvet vaatame tulevikus pikemas perspektiivis, kui täna. Ja eelarve defitsiidi arvelt luuakse võimalus vajadusel täiendavaid investeeringuid teha. Mitte jooksvaid kulusid katta. Investeeringud riigikaitsesse, lairiba võrku, maanteedesse, rongiliiklusesse ja muudesse olulistesse objektidesse,” täpsustas Sibul. Priit Sibul tõi välja, et opositsioon võiks vaadata ka positiivseid asju ja neid toetada, milleks on tema hinnangul see kui erisoodustuseks ei loeta enam töötajate optsioone, juhul kui investor ostab kogu ettevõtte. “Või ka töötajate transpordi ja majutuskulude kompenseerimine töötajale, kui need on ettevõtte seisukohalt põhjendatud. Samuti ettevõtluskonto loomine ning ma arvan, et mõistlik ja ilma suuremate kirgedeta on võimalik leida lahendus ka küpsete ettevõtete dividendide maksustamise vähenamisel 14 protsendini.”
EKRE fraktsioon juht Martin Helme ütles pakendiaktsiist rääkides, et lõppkulu muutub kõigil pakendiliikidel kõrgemaks. Tuliseks muutunud Helme märkis, et tegemist on inimestelt raha ära korjamisega. "Väidetavalt konservatiivne rahandusminister peaks häbi pärast maa alla vajuma." Helme sõnul tegemst on jõhkra valetamisega, kui väidetakse, et pakendiaktsiis on keskkonnahoiuga seotud. See on tema hinnangul vasakpoolne rahakogumise idee.
Reforierakonna fraktsiooni liige, rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer leiab, et panditulumaksu kehtestamine koalitsiooni poolt on täna riigikogus arutatavatest eelnõudest kõige halvema mõjuga ja tähendab sisuliselt ettevõtte tulumaksu taastamist. "Panditulumaksu asemel tuleks toetada maksuametit Eestist kasumi väljaviimise tuvastamisel," pakkus Holsmer.
Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv uuris rahandusministrilt, millist vastureaktsiooni koalitsioon ettevõtjatelt ootab. "Minu järgmine küsimus tuleneb teie praegustest vastustest ja puudutab ettevõtete stimuleerimist. Ma ei tea, kas te täpselt teate, mis see tähendab. Stimulus on astel, ora, teravaotsaline kepp loomade või orjade ergutamiseks ja enne vanasti torgati selle oraga eeslit teatud piirkonda, et ta kiiremini liiguks, seega stiimul on ärritaja, mis kutsub organismis esile vastureaktsiooni. Ja minu küsimus on selline: missugust vastureaktsiooni selle maksuga täpselt ettevõtjatelt ootate?" küsis Randjärv. Rahandusminister Sven Sester vasas, et oodaakse seda, et ettevõtjad hakkaksid – ja see on reaktsioon, ma arvan, nii nagu aktsiiside puhul alati peaks olema mingi reaktsioon, aktsiisile kaasnev reaktsioon – kokku võttes turule tooma vähem pakendeid. Kokku võttes on pakendid keskkonnasõbralikumad. Ma arvan, et see on see reaktsioon, mis võiks tulla tulevikus selle aktsiisiseaduse tekkimisel. Ma arvan, et see oli ka põhjus, miks juba kaks aastat tagasi me koos teiega selle laua peale tõime, mis muu sai olla see meie põhjus."
Opositsioonisaadikud on täna korduvalt muret tundnud rahandusminister Sven Sesteri pärast, kes peab riigikogu ees maksumuudatusi kaitsma. EKRE fraktsiooni liige Mart Helme: "Mul on ausalt öeldes mõnes mõttes teist kahju, sellepärast et te vist ise ei saa aru, et te olete vasakerakondade poolt tanki lükatud ja teie ainus funktsioon on uute maksude väljamõtlemine vasakpoolsete lubaduste katteallikateks. Mul on teist kahju!"
Jürgen Ligi märkis, et täna Itaalia velotuuril neljanda koha saavutanud Tanel Kangert väärib samuti tähelepanu.
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas edastas puldis oma õnnitlused täna Rooma WTA turniiri teises ringis maailma esireketi Angelique Kerberi alistanud Anett Kontaveidile.
Pakendiaktsiisi teemal on jäänud veel neli küsijat. Opositsooonisaadikuid ei saa aru, kuidas suudab väike Eesti muuta rahvusvaheliste kosmeetika- ja ravimifirmade pakendamisharjumusi. "Järsku te avaksite seda tausta. Kuidas te tõesti usute, et teie suudate neid pakendeid väiksemaks teha," küsis Reformierakonna fraktsiooni liige Maris Lauri. Rahandusminister Sven Sester (IRL) küsis vastu kuidas saab eeldada, et mingi aktsiisi, ükskõik millise aktsiisi toote puhul tootjaharjumused muutuvad. Ühtlasi märkis ta, et pakendiaktsiis oli kõne all ka Reformierakonna valitsemisajal. "Teate, ma ütlen teile ausalt: pakendiaktsiis oma olemuses oli kaks aastat tagasi, st 2015 koalitsiooni tegemise ajal, katteallikaks sellesama 15 miljoni euroga. Lihtsalt teile teadmiseks, et kindlasti ei ole tegemist n-ö viimaste kuude välgatusega, kus mõeldakse selle peale, et pööraks tähelepanu pakendiaktsiisile. Ei, juba kaks aastat tagasi võeti see aluseks, et pakendiaktsiis kehtestada. Võeti aluseks suurusjärk 15 miljonit eurot, kanti see riigi eelarvestrateegia tabelitesse. Nii et tegelikult, mida me täna teeme – me oleme jõudnud lõpuks siis sellele staadiumile, kus on ka selge eelnõu, mis siis hakkab toimimise hetkest alates töötama ka põhimõttel, et turule toodav pakend oleks maksustatud ning et suunataks ka tootjaid kasutama keskkonnasõbralikumaid kattematerjale."
"Euroalusel on oluline roll kaupade liikumisel punktist A punkti B," vastas Sester pakendiaktsiisi arutelul esitatud küsimusele, kas ilma euroaluseta saab kaupa vedada või mitte.
Kui vahepeal tekkis küsimus, mille üle naerab istungit juhatav riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, kui ta oma telefoni vaatab, siis nüüdseks on põhjus selge. Rõivas saatis erakonnakaaslasele pakendikaktsiisi puudutava nalja.
https://www.facebook.com/monika.haukanomm/posts/1622152611162835&width=500
Rahandusminister Sven Sester peab täna esitlema maksumuudatusi ning vastama arvukatele opositsiooniliikmete küsimustele.
https://twitter.com/MarisLauri/status/864854755818033152
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/soerd-uued-maksud-mojutavad-rangalt-just-vaiksema-sissetulekuga-inimesi?id=78248484
Opositsioon on seisukohal, et pakendiaktsiisi seaduse muutmise eesmärk on vaid riigieelarvet täita, mitte pakendite arvu vähendada. Andres Ammas (VE): "Kui pakendiaktsiisi mõju tarbijale on väike (nagu väidab minister), kui see ei mõjuta harjumusi ega ostuotsuseid, kui meie ettevõtjatel on väga vähe võimalust pakendit loodustsäästvamaks ja säästlikumaks muuta - kust tekib väidetav tohutu keskkonnamõju? On ainult fiskaalmõju ehk raha võtmine teatud grupilt ettevõtjatelt riigikassasse. Pealekauba süveneb tõenäoliselt ebavõrdsus ettevõtluskeskkonnas. 😞 #riigikogu #superkolmapäev"
Kui reformierakondlased nimetavad tänast eelnõumaratoni mustaks kolmapäevaks, siis samuti opositsiooni kuuluva Vabaerakonna saadikud nimetavad tänast hoopis superkolmapäevaks. Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees: "Muude kahjulike maksumuudatuste seas on ka üks positiivne, mida Vabaerakond tervitab: ettevõtluskonto. Kui FIE-l on vähe kulusid ja tulu on kuni 25 000 eurot aastas, tasub tal edaspidi luua ettevõtluskonto, millelt võetakse automaatselt 20% maksu. #riigikogu #superkolmapäev"
https://twitter.com/KallePalling/status/864815582256001025
Pakendiaktsiisi teemal on küsimusi palju.
Algas pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, mis ei täida aga ettevõtjate hinnangul oma eesmärke. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/ettevotjad-planeeritav-pakendiaktsiis-ei-taida-oma-eesmarke?id=77842674
Lõppes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu arutamine ning riigikogu kõnepulti astus rahandusminister Sven Sester, kandmaks ette ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu. Eelnõu sisu on ettevõtluskonto loomise plaan. Rahandusministeeriumi teatel on ettevõtluskonto eesmärk soodustada väikeettevõtlust, luues võimaluse täielikult aruandlusevabaks ja soodsaks, 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvormiks väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Eelnõu toetab ka Vabaerakond. "Rahandusministri suu laulab, süda muretseb - ainult Vabaerakond toetas avalikult ettevõtluskonto loomist, ülejäänud riigikogulased ei vaevunud saalis viibima. #riigikogu #superkolmapäev," kirjutas Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas sotsiaalmeedias.
Reformierakondlased on võtnud tänase päeva kohta kasutusele teemaviite #mustkolmapäev.
Praegu on arutelu all rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, mis on järjekorras kaheksas.
Riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine lõppes samuti kiiresti ning hetkel liigutakse mõõdukalt kiires tempos edasi.
https://www.facebook.com/remo.holsmer/posts/10155274104499254&width=500
https://www.facebook.com/reforminoored/posts/1408172299205738&width=500
https://www.facebook.com/eestivabaerakond/posts/1854986101419041:0&width=500
Igor Gräzin: kas pärast Viini šnitsli söömist on parem sigaret või veega värk? Samuti Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Igor Gräzin palus Sibulal ette kujutada, kas pärast head sööki parem suitsetada e-sigaretti või traditsioonilist sigaretti. "Hea Priit! Pane praegu palun silmad kinni ja pane tööle oma kujutlusvõime. Panid jah? Nii! Sa oled just ära söönud hea Viini šnitsli, sa jood pool kruusi Staropramenit sinna kõrvale – see higistab ja sa tunned, et nüüd on õige aeg panna ette sigaret või sigar vms. Ütle palun, mida sa sellisel juhul eelistaksid: kas seda veega värki või seda päris sigaretti või sigarit! Ma tahaks teada, mis neist maitseb kõige paremini," uuris Gräzin. "Seda me komisjonis ei arutanud ja keegi ei palunud komisjonis mul seda kujutleda, aga see oli ilus pilt. Aga ma pean sulle kahjuks ütlema, et ma ei oska su küsimusele vastata. Minu viimane sigaret oli minu praeguses maakodu metsas, see oli siis, kui olin tõenäoliselt kümneaastane või midagi sellist. Siis muid võimalusi ei olnud. Ja pärast seda ma ei ole neid tooteid tarbinud," vastas Sibul. Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa märkis, et pikk õhtu on veel ees ning küsimustega tuleks tagasi hoida. "Sõbralik soovitus on fantaasiat liigselt innustavaid küsimusi vähem esitada, meil on pikk õhtu alles ees." Saalist hüütakse: "Aega on!" Sellele järgnes naer.
Tolliseaduse eelnõu teine lugemine läks kiiresti ning praegu on arutluse all ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ehk nn Uberi eelnõu.
Reformierakonna fraktsiooni liige Madis Milling tõi näite enda näol ning ütles, et tema enesetunne on selgelt paranenud pärast seda, kui ta lõpetas suitsetamise ja kasutab e-sigaretti. Ta ei eitanud, et ka e-sigarettidele on vaja aktsiisi, kuid rõhutas, et see ei peaks olema tavasigarettidega ühesuurune.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu juures tekitas peamist debatti küsimus, kui kahjulik on elektrooniline sigaret võrreldes traditsioonilise sigaretiga. Reformeirakonna fraktsiooni liige Kalle Palling küsis, kas meil on üldse piisavalt teavet selleks, et hinnata elektroonilise sigareti kahjutust või kahjulikkust, et me saaksime otsustada, milline see aktsiisimäär üldse olema peaks. "See peaks olema ometigi korrelatsioonis selle mõjuga tervisele. Ma pean silmas aktsiisimäära." Eelnõud ette kandnud IRL-i fraktsiooni liige Priit Sibul vastas, et täna ei saa hinnata, kas e-sigaret on vähem kahjulik või ei ole üldse kahjulik või on kogunisti tervendav toode. "Küll aga ütles doktor Anni seda, et iga asi, mida me endale sisse hingame, igal juhul meie organismile kasulik ei ole. Parem on igasugustest filtritest hoiduda ja hingata õhku ilma muid vahendeid kasutamata. See on tõenäoliselt tervisele kõige kasulikum. Kõik muud ained, kas nad tulevad läbi mingite aparaatide vedelike, auru või suitsuna meile, igal juhul organismile hästi ei mõju," märkis Sibul.
Vaade istungisaalile pisut pärast kella kolme.
Riigikogu täiskogu korraline istung algas kell 14 ning pärast välisteenistuse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, kaitseväe teemalist eelnõu ning EKRE pagulaste-teemalist (Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas" eelnõu) eelnõud on jõutud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-ammas-valitsus-survestab-kurnamistaktikaga-neil-on-kiire-oma-oma-ahnete-ideede-seadustamisega?id=78208786
http://epl.delfi.ee/news/eesti/valitsuse-maksueelnousid-ootab-tanasel-ooistungil-kusimustelaviin?id=78234356

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare