BLOGI ja FOTOD | Kersti Kaljulaid ja Andrus Ansipi väitlus: Euroopas ei tule suurt pööret, areng on evolutsiooniline

 (60)

Kersti Kaljulaid ja Andrus Ansip Estonias vestlusringil
Kersti Kaljulaid ja Andrus Ansip Estonias vestlusringilFoto: Hendrik Osula

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja Eesti president Kersti Kaljulaid debateerisid täna Eesti eesistumise eel selle üle, missugust Euroopa Liitu me soovime.

Arutelu juhtid Matti Maasikas, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures.

Kaljulaid ning Ansip püüdsid leida vastuseid sellele, millises seisus on Euroopa Liit, mida on seni saavutatud ja milline on liidu tulevik? Kas vajame rohkem või vähem Euroopat ja millistes valdkondades? Mida soovib Euroopa Komisjon ühtse digituru loomisel saavutada ja kuidas see eurooplasi mõjutab? jne

"Kui suurtele riikidele on EL valiku koht, siis meie jaoks on see eksistentsiaalselt vajalik. Digitaalne tippkohtumine septembris peaks andma sõnumi, et kõik meie inimesed ja ettevõtjad on internetis. Kui me seal ei ole, siis me oleme inimestele vähem olulised ja kaugemal. Küberruum on nagu tänavaruum, riik peab seal olema nähtaval," sõnas Kaljulaid.

Anspi sõnul võidavad digitaalsest ühtsest turust kõik, kuid üleminek sellele pole kerge. "Isegi kui ettevõtjad mõistavad, et nende ärimudel on jätkusuutmatu, siis üleminek uuele võib ikkagi olla vaevaline," sõnas Ansip.

Seotud lood:

Otseülekanne algas kell 14. Loe kokkuvõtet blogist!

Ansipi ja Kaljulaidi debatt
https://twitter.com/Ansip_EU/status/880397329802645505
Maasikas: eesistumine on tohutu vastutus ja ma usun, et kanname selle välja. Aitäh paneelis osalejatele, Keit Kasemetsale ja publikule.
Kaljulaid: on väga oluline, et eesistuja ise valdab seda, mida briifitakse.
Ansip: põhjendamatu geoblokeering tuleb kaotada, et saaks teha nt sisseoste ka teistest riikidest interneti kaudu. Tihti ei aktsepteerita kaarti või jääb asi oskuste taha. See on diskrimineerimine, kui mingi riigi kodaniku kaarti ei saa kasutada. 5G ühenduste osas on osa riike öelnud, et pole vaja sageduste vallas koostööd teha jne.
Ansip: ootan samuti konkreetseid tulemusi. Pole varem nii kokku tuldud arutlema digitaalsetel teemadel, et riigipead tulevad kokku. Seetõttu ootan valitsusjuhtide tuge millelegi, kus hetkel on kahtlused. 
Kaljulaid: tahan, et inimesed mõistaksid, kuidas valitsused saavad oma kodanikele turvalisust puuduatad. Tallinna deklaratsioon peab olema ühiskondlikum ja filosoofilisem ning vähem tehniline.
Ansip: tavaliselt liikmesriigid ütlevad, mida teha. Komisjon seda üksi ei otsusta. Keerukus on vajalik, et jääda demokraatlikuks. Pole nii, et hommikul habet ajades  tekib mõte teha midagi, nt digitempliga allkiri, aga seda ei saa sama päeva õhtuks. See  võtab aastaid. 
Kaljulaid: pole mõtet eesistumise alguses panna lauale paberid, et asjad võiksid käia nii. On vaja teha parem, et eelnevatest mõtetest parim lahendus. EL-il ei tule raputust. Meie huvi on seda ette näha, et astuda vajalikke samme.
Kaljulaid: Euroopa on evolutsiooniliseslt arenev ja EL ka. Mingit suurt pööret ei tule. 
Ansip: Saksamaa-Prantsusmaa liitriiki ei teki ning sinna ümber föderatsiooni samuti mitte.
Ansip: EL on hetkel suurim arenguabi andma maailmas. 500 miljonit 10 aasta jooksul läheb digitaalseteks arendusteks. Pole piisav tegeleda vaid ellujäämisküsimustega. Anda tuleb ka õng.
Kaljulaid: teisene migratsioon näitab seda, et inimesed, kes on kõik kaotanud, tahavad nüüd parimat. Tegemist on tohutu humanitaarkatastroofiga,  ära tulevad nooremad ja haritumad. 
Ansip: 50% siinsetest põgenikest on ka lahkunud. Piltlikult öeldes võib öelda, et Süürias oli hirmus, aga Põlvas on veel hirmsam.
Ansip: olukord rändekriisi osas on paranenud. piirikontroll on parem ja efektiivsem, EL-i ja Türgi vaheline koostöö on efektiivne olnud. Varem oli nii, et põgenikud jõudsid põhjanabale ja alles siis võeti esimest korda neilt sõrmejäljed... 
Kaljulaid: inimestel on ootused, et ka siin läheb paremaks. Dublini mehhasim on lahendamata, automaatset ümberjagamist me muidugi ei toeta. Tööriistakasti on aga vaja. EL on aeglane, aga ka jõukas. 
Maasikas: kohe hakatakse looma töögruppe jne. Samas hetkel on EL-i ees palju põletevamaid küsimisi. Kuidas taastada inimeste usaldust EL-i vastu, võim EL-i ruumides ei lähe kellelegi korda.
Maasikas: nt põgenikekriisi puhul oleks olnud vaja "kindralit", kes asja organiseerib. Oli täielik jõuetuse tunne. EL tegevus väljendub ühtsete reeglite loomises ja järelvalves nende üle, operatiivuseks pole staapi, rändekriis oli aga suur kriis.
Kaljulaid: minu ideaalne euroopas arvestatakse ka subsidiaarsuspõhimõttega. Täna on palju toredaid programme, aga seal pole piiriülest elementi (Erasmus nt). Poliitik peab olema eestvedeja, aga nii kaugel ees pole mõtet joosta, et keegi sind ei näe.
Kaljulaid: EL-il pole kuningat, meil on demokraatia. Nt euroala kriis: teati, et pole täiuslik, aga nüüd läheb paremaks, kõik teavad, et pole täiuslik. EL liigub edasi, areneb läbi kriiside. Turg võiks jah olla vabam, majandus areneks kiiremini vaba turuga.
Ansip: EL kaotab aastas 265 miljardit eurot digikuritegevuse tõttu.
Kaljulaid: rääkisin nt Saksamaal foorumil, seal on mahajäämus juba sajandi algusest. Sakslastel on nüüd võimalus tõesti saada ID-kaarti ja digitaalset identiteeti. samas ID-kaardi lugeja maksab Saksamaal 100 eurot, seda ei käsitleta elementaarsena, vaid millegi eksklusiivsena. Meie digiriik on võrdsustav, iga inimene on võrdsemas positsioonis. 
Kaljulaid: kuna siin räägime turust, seda väiksem on kaasatud riikide hulk seal turul. Iga riik on omaette kultuur, ei saa olla nii, et meie tegime digiriigi ja kõik peavad samasuguse tegema. Peale meie ja soolmaste pole kellelgi x-tee, millele teenuseid peale ehitada.
Ansip: kõiki asju ei saa tõesti lahendada rasksuga üle Euroopa. 
Maasikas: oleme erinevad. Kas võiks äkki teha edasijõudnute rühmaga teha eraldi tööd? Ei pea ju 28-kesi alati koos asju ajama? Kas digivaldkonnas võiks teha süvendatud koostööd väiksema grupiga?
Ansip: probleemid on olemuslikud. Eesti eesistumise ajal saab minna sügavuti nüanssidesse. Rändustasude kaotamine, võttis kaua aega. Küpros, Malta jt peavad küsima suuremaid tulusid rändlustasudest, mida saavad vaid 3-4 kuud aastas, kui inimesed sinna reisivad. Pole kerge veenda tasudest loobuma. Meil on olukord teine.
Kaljulaid:  küberhügieen on kas oluline. varasematel aegadel oli kaitsmine kergem, tõmbad viirusetõrje alla jne. Nüüd on see keerulisem. 
Kaljulaid: kui suurtele riikidele on see valiku koht, siis meie jaoks on EL eksistentsiaalselt vajalik. Minu töö samas ei ole mõelda asjade tehnilisele poolele, samas ma näen, et digitaalne tippkohtumine septembris peaks andma suurema sõnuli. Seda, et kõik meie inimesed ja ettevõtjad on internetis. Kui me seal ei ole, siis me oleme inimestele vähem olulised ja kaugemal. Küberruum on nagu tänavaruum, riik peab seal olema nähtaval.
Ansip: digitaalsest ühtsest turust võidavad kõik. Kui laskuda üldiselt allapoole ja tegeleda konkreetsete ettevõtete või riikidega, on pilt teine. Isegi kui ettevõtjad mõistavad, et nende ärimudel on jätkusuutmatu, siis üleminek uuele võib ikkagi olla vaevaline.
Ansip: ma ei usu, et inimesed hakkaksid kasutama vanu tehnikaid. Samas on digitaalne ehitanud barjääre, mis on uuesti tekkinud. Digitaalse info liikumist üle piiri on raske kontrollida, see on probleem nt start up'idele. Nad eelistavad pigem minna ühtse turuga USA-sse.
Maasikas: Andrus Ansip, vastutad ala eest, kus toimub üleminek uuele ja tundmatule. Millal  on digitaalne Euroopa saavutatud, millal on loodud ühtne digiturg?
Kaljulaid: oli palju arutelu selles osas, et miks juhtus Brexit. Selge, et peame tegema rohkem koos ja kiiremini. Kõik liikmesriigid peale ühe on saanud pärast liitumist jõukamaks, Eesti nt 2,4 korda jõukam kui EL-i astudes. Kuna aga rikkus ei jõua kõikideni, siis jääb mulje inimesele, et ta on kaotanud. Võti EL-i maine parandamiseks ei asu Brüsselis vaid igas liikmesriigis. Võtmesõnaks on vastutus.
Kaljulaid: pole lootustki, et kõik 500 miljonit inimest saaksid aru, mis EL on. Brüssel aga ei kirjuta kellelegi ette poliitikaid. 
Kaljulaid: pärast Brexiti hääletust tekkis peeglisse vaatamise koht. Enne arvati, et kasutame ära kõik hüved ja hiljem üritame näidata, et Brüssel on sama see, kes takistab meid asju tegemast. Brüssel ei solvunudki selle peale. Siis said aga kõik aru, et see pole odav, kui arvatakse, et Brüssel on justkui hea, aga samas ka segab meid. Inimesed ei saa aga aru, kumb siis on õige. Just see Suurbritannias juhtus. Nad pole kaotajad ELis, kaubavahetus on suur teiste riikidega jne.
Maasikas: Kersti Kaljulaid, kuidas praegu olukorda EL-is hinnatakse?
Maasikas: EL peab iga päev taas teenima ära usaldusväärsust. Enam ei piisa suurtest sõnadest ja tähelipu lehvitamisest. Peab pakkuma turvalisust ja hüvesid.
Maasikas: atmosfäär EL-is on parem kui aasta tagasi, kui inglased hääletasid ennast EL-ist välja. Meeleolu Brüsselis ja muudes pealinnades oli masendav, kardeti uus lahkumisi. Nüüd ollakse palju optimistlikumad.
Arutelu juhib Matti Maasikas, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures.
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja Eesti president Kersti Kaljulaid debateerivad Eesti eesistumise eel selle üle, missugust Euroopa Liitu me soovime.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare