BBC Vene korrespondent Oksana Antonenko kohtus Lätis Eritreast pärit Mekharenaga, kelle rännak Euroopasse oli paras katsumus - ta tuli läbi Uganda, Etioopia, Iisraeli ja Egiptuse. Pagulaslaagris öeldi talle, et tema paigutatakse Lätti, ta sai sellest teada vaid päev enne lendu.

"Pagulased suhtlevad omavahel. Tean, et Saksamaal antakse sulle korter ja igakuiselt 400 eurot, kuid Lätis saad vaid 139 eurot kuus," kirjeldas noormees. Ta ütles, et Läti pealinnas Riias on keeruline taolise summaga hakkama saada. Läti parlamendi esindaja poolt öeldi väljaandele, et rohkem raha pole riigi rahakotist võimalik maksta, pagulastel on alati võimalik tööle minna. Tõsi, see eeldaks riigikeele oskust.

Mekharena sõnas, et just madal elustandard on põhjus, miks põgenikud Lätist lahkuvad kohe, kui nad on oma dokumendid valitsusasutustest kätte saanud. Seni tuleb aga oodata ja põgenikud tunnevad, et on vaenulikus riigis lõksus. Mekharena lisas, et murekohaks on seegi, et enamik pagulasi maksis kopsaka summa smugeldajatele, et Euroopasse pääseda, selleks laenati raha, mis nüüd tuleb tagasi maksta. Tema ise maksis 3000 dollarit (ligi 2650 eurot).

Pagulased lahkuvad kõigist kolmest Balti riigist. Näiteks Leetu paigutatud 349. pagulasest lahkusid 248 kohe, kui selleks võimalus avanes. Leedus on igakuine toetusraha 102-204 eurot.

Lätti on paigutatud 317 pagulast, ent pole ametlikke avalikke andmeid, paljud neist on praeguseks riigist lahkunud. Arvestades, et ametlikke tugitöötajate teenuseid kasutatakse vähe, viitab, et enamik on praegu juba mõnes teises riigis.

Eestist on lahkunud pea iga teine pagulane

BBC ajakirjaniku teada on Eestisse paigutatud 136 põgenikku, kellest 79 on riigist lahkunud. Tasub siiski lisada, et ta viitab siia ümberpaigutatud põgenikele, lisaks on Eestisse asustatud veel 20 põgenikku. Eestis makstakse 130 eurot kuus pere esimesele liikmele ja lastele ning 104 eurot kuus pere teistele täisealistele liikmetele

BBC artiklis on välja toodud, et Baltimaades leiavad ka paljud poliitilised jõud, et pagulasi ei peaks vastu võtma. Näiteks 23 Läti parlamendisaadikut kirjutas alla kirjale, kus soovitatati, et Euroopa Komisjon ei määraks sanktsioone riikidele, mis pagulasi vastu ei võta.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud vastu võtta 550 pagulast.