Balti riikidesse loodavad NATO staabielemendid said selgemad piirjooned

Sel nädalal Eestis viibinud NATO ettevalmistusmeeskond kohtus kaitseväe erinevate valdkondade esindajatega, et anda loodavatele NATO staabielementidele plaanidele selgemad piirjooned.

NATO Brunssumi ühendväejuhatusest saabunud meeskonna juht kolonel Hans Houf ütles, et loodavate staabielementide ülesanne on toetada kollektiivkaitsealast planeerimist ja õppuste läbiviimist ning üksuste kiiret siirmist Balti riikidesse juhul kui selleks peaks tekkima vajadus.

Houfi sõnul kogusid nad nädala jooksul olulist taustainfot, mida staapide loomisel on võimalik arvestada.

Eelmise aasta Walesi tippkohtumisel vastu võetud NATO valmiduse tegevuskava rakendamine hõlmab NATO reageerimisvõime tõstmist, vajaliku relvastuse ja varustuse eelpaigutamist idapiiril asuvatesse
liitlasriikidesse ning NATO juhtimisstruktuuri kohandamist uuele julgeolekuolukorrale sh. uute staabielementide loomist kuude riiki.

Kaitseväe peastaabi analüüsijaoskonna ülema kolonelleitnant Aivar Toomi sõnul arutati töögruppides, milline saab olema staapide struktuur ja taristu.

"Meie jaoks on oluline, et saaksime anda siin omapoolse sisendi, mis tulevikus tagab, et juhtimiselementidest on Eestis ja teistes Balti riikides õppuste läbiviimisel ning regiooni julgeoleku tagamisel maksimaalselt kasu," ütles Toom.

"Staabielemendid loovad eeldused NATO kohaloleku kindlustamiseks ning sel nädalal aset leidnud kohtumiste põhjal saan öelda, et oleme oma tegevustega graafikus," lisas ta.

Staabielementide täpne struktuur lepitakse kokku järgmiste kuude jooksul, kuid juba praegu on teada, et see hakkab koosnema nii Eesti kui liitlaste personalist. Staap hakkab paiknema kaitseväe peastaabi
territooriumil ja kasutama olemasolevat taristut, mida kohendatakse vastavalt vajadustele.

Staabielemendid peavad saavutama täieliku tegutsemisvalmiduse 2016. aasta NATO Varssavi tippkohtumiseks, kuid juba praegu teeb Eesti pingutusi, et käesoleva aasta keskpaigaks saavutada esmane tegutsemisvalmidus.