Bahovski: Haloneni seisukoht Eesti posttraumaatilisest suhtumisest Venemaasse seekord nii valulisi reaktsioone ei tekita
Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski leiab, et Soome ekspresidendi Tarja Haloneni seekordne väljaütlemine Eesti suhtumise kohta Venemasse ilmselt 2008. aastale sarnaseid valulisi reaktsioone ei tekita.
Soome endise presidendi Tarja Haloneni hinnangul on Eesti suhtumine Venemaasse jätkuvalt posttraumaatiline. Sama sõna kasutas Halonen Eesti-Vene suhte kirjeldamisel ka aastal 2008, mil see tekitas Eesti-Soome suhetesse pingeid.
Halonen ütles eile Yle esimesele raadiokanalile antud intervjuus, et ei kahetse 2008. aastal Eestile antud hinnangut, mille kohaselt suhtub Eesti Venemaase posttraumaatiliselt, vaid on jätkuvalt samal arvamusel.
Halonen sõnas, et kui Soome on toibunud Nõukogude Liiduga peetud sõdadest, kuigi mõningaste mööndustega, siis Eestile jäi iseseisvuse kaotamisest sarnane hirm, mis on võrreldav vägivaldsest abielust pääsenud inimese omaga. "Küllap on sellest üle saamine olnud eestlastele psühholoogiliselt raske," nentis Halonen.
"Soome poliitikutel nagu ka Eesti omadel on õigus arvata maailma asjadest nii, nagu nad soovivad. 2008. aastal oli Tarja Halonen Soome president ja sestap oli tegemist diplomaatiliselt ehk mitte kõige õnnestunuma sõnavalikuga. 2008. aastal kasutas näiteks Rootsi toonane välisminister Carl Bildt Vene poliitikute kohta palju vängeimaid sõnu kui Eesti poliitikud, ometi keegi Rootsit posttraumaatilises stressis ei süüdistanud," rääkis ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski Delfile.
"Praegu aga Halonen president enam pole, sestap on tegemist mitte riikliku seisukohaga ja seetõttu võib eeldada, et Eesti reaktsioon ei tule ka nii valuline kui toona. Ma meenutan ka, et Tarja Halonen on Eestit kaitsnud näiteks kohtumisel Vladimir Putiniga, kes süüdistas Eestit kodakondsuseta inimeste kategooria sisseseadmise eest ja niiviisi justkui inimõiguste rikkumises," lisas Bahovski.
Välispoliitika vaatleja sõnul tema isiklikult ei usu, et Soome ja Eesti kohatine sõnasõda muudaks midagi põhimõtteliselt Eesti ja Soome suhetes, sest need suhted on määratud siiski riiklike huvidega, mitte loosungitega. "Soomele on eluliselt oluline Eesti iseseisvus, samal ajal tahab Soome ajada eripoliitikat Venemaaga. Kõik taandubki sellele, kuidas seda poliitikat ajada," arvas Bahovski.
"Sõnad pole siin nii olulised. Kui näiteks Itaalia toonane peaminister Silvio Berlusconi nimetas USA presidenti Barack Obamat „hästi päevitunuks“, siis kas järgnes mingit suuremat sorti Itaalia-USA suhete halvenemist? Kas Itaalia astus NATOst välja? Ei midagi sellist. Isegi Wikileaks ja pealkuulamisskandaal pole muutunud Euroopa-USA suhete põhialuseid, sest geopoliitilised huvid langevad paljus ühte."
