“Organisatsioonina, kes peab oma peamiseks prioriteediks rahva tervise säilitamist, tunneme muret alkoholiseadusse planeeritavate muudatuste pärast, mis olulisimana ei arvesta alkoholiprobleemiga alaealiste seas ning lokkava roolijoodiklusega,” teatas AVE tegevjuht Lauri Beekmann.

“Arvestades meie olukorraga, peaks Eesti Vabariigi alkoholipoliitika, alkoholiseaduse rakendamine kaasa arvatud, omama kindlasti alkoholikahjude vähendamise, mitte aga alkoholitootmise liberaliseerimise suunda.”

Küsitlused näitavad, et alkohol on noortele kättesaadav. Samuti on noorte seas väga populaarne näiteks vesipiip. Kerge suhtumine sellistesse nähtustesse võib kanda raskeid tagajärgi, osutab AVE.

Yale´i Ülikooli uurijad on leidnud, et teismelised on kõige ohustatum vanuserühm alkoholi, nikotiini või teiste meelemürkide sõltuvuse suhtes, kuna neil ei ole veel täielikult välja arenenud aju piirkond, mis valitseb impulsse ning motivatsioone.

“Lahjad alkohoolsed joogid ja niinimetatud alkopopsid, mida noored nagunii sageli alkoholiks ei oska pidada, on enamjaolt esimeseks sammuks alkoholiga tutvumisel. Muutes alkoholi defineerimist õlle puhul 0,5-lt mahuprotsendilt 1,2-le mahuprotsendile, alandatakse noorte jaoks lävepakku alkoholivaba ja alkoholi sisaldava elustiili vahel veelgi,” väljendab Beekmann ühenduse Alkoholivaba Eesti seisukohta. “See seadusemuudatus kannaks endas sõnumit, et alkoholiohtu on seni võetud justkui liiga tõsiselt.”

Karskusühendus AVE usub, et alkoholitootjad ei ole huvitatud lubatu ja lubamatu piiril liikumisest ning soovist hoida meie noored ning autojuhid eemal ohust alkoholiga kokku puutuda ei hakkaks nagunii tootma ka ettepandud piirmäärast allapoole jääva kangusega “alkoholivabasid“ tooteid.

AVE loodab, et riik loobub eksitava sõnumi saatmisest ning säilitab definitsiooni, mille kohaselt „alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi,” ning et alkoholivaba õlu on alkoholist täielikult vaba.