Kaitseliidu kooli ümbritsevas Alu mõisa pargis avatav mälestusmärk on kokku pandud 30.09.1923. aastal Rapla kirikuaias avatud ja 1940. aastal purustatud Rapla kihelkonnast pärit Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussamba originaaltükkidest. Saaremaa dolomiidist 6,4 meetri kõrguse originaalmälestusmärgi kavandi autor oli eesti skulptor Jaan Koort.

Peale mälestussamba lõhkumist kasutati kiviplokke Alu masina-traktorijaama kütusehoidla ehituses keldrivundamendina. Ajaloolised kivitükid avastati sama hoone valvuri poolt 1961. aastal, ent siis ei olnud aeg suure saladuse avaldamiseks veel küps. Et sammas taaselustada kaevati mälestusmärgi jäänused oma senisest asukohast Alu mõisapargi servas välja 1988. aastal. Vanade sambatükkide kasutamine uue samba loomisel ei osutunud aga otstarbekaks ja seega taastati sammas 23. juunil 1989. aastal Rapla kirikuaias ilma originaaltükke kasutamata.

Pärast uue samba valmimist jäid vanad kivitükid ootama otsust edasise saatuse kohta ning nii hoiustatigi originaalsamba säilinud tükke algul Mahtra talurahvamuuseumi juures ja hiljem Rapla kirikuaia pargi tagaosas.

Kaitseliidu koolile tegi ettepaneku oma õuel vana samba tükkidele koht leida seltsingu Kivihunta liige ja Kaitseliidu taasasutaja Toomas Tõnnisson. Kaitseliidu kooli ülema leitnant Riina Nemvaltsi sõnul on
tegemist organisatsiooni liikmete poolt tulnud hea algatusega, mis sümboliseerib hästi vabatahtlikkuse fenomeni — idee nimel on inimesed võimelised korda saatma imesid — nii võideti Vabadussõda,
taastati Eesti iseseisvus ja taasloodi Kaitseliit. “Ükskõik, kui väikesteks tükkideks võõras jõud meid ühel õnnetul hetkel ka ei purustaks, kandev idee, kindel siht ja vaba tahe aitavad alati uue terviku üles ehitada,” sõnas Nemvalts.

Kaitseliidu kool tähistab 26. juunil oma 9. aastapäeva. Ühtlasi saavad pidulikul aktusel tunnistuse 14 reservohvitseri, 15 reservvanemallohvitseri ja 27 nooremallohvitseri.