Avalikud suurobjektid satuvad üksteise järel hätta
Eesti suuri avalikke ehitusobjekte ei paista saatvat edu. Nii peaks esialgsete plaanide järgi juba ehitatama lisaks Eesti kunstiakadeemia hoonele ka Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti rahvusringhäälingu uut hoonet.
EKA peaks maapealse osa ehitamiseks naabritega kokkuleppele jõudma, kuid seda on vist nüüd, kolm aastat pärast läbirääkimiste algust, palju oodata. EKA loodab pigem sundvalduse seadmisele ja Archimedese positiivsele otsusele ning kavatseb hoone maa-alust osa juba ehitama asuda, kuna selleks on ehitusluba olemas.
Euroopa Komisjon teatas reedel, et ERMi uue hoone projekt raha ei saa. Nõnda vabanes 32 miljonit eurot, mida saavad kasutada teised positiivse hinnangu saanud projektid. Näiteks andis Euroopa otsus lootust vabaõhumuuseumile, kes asus uue peahoone projekti kallal kibedat tööd tegema juba jaanuaris.
Kui ERMi uut 69-miljonilist hoonet, mille ehitamine otsustati riigikogus juba 1996. aastal, on peaminister lubanud ehitama hakata kas või kultuurkapitali vahenditest, siis ERRi uue hoone ehitamine on esialgu edasi lükatud järgmisesse aastasse, kuna riigieelarve on liiga kitsas. Tõsi, lootus pole täiesti kadunud ka ERRi jaoks, kuna võib-olla tõesti nihkub hoone ehitamine vaid aasta-paari võrra edasi.
Riigikontroll on aga tähelepanu juhtinud pisut varju jäänud tõsiasjale, et pärast uute hoonete valmimist tuleb neid ka ülal pidada. ERMi uus hoone neelaks umbes miljon eurot aastas. ERRi uus hoone tooks riigikontrolli sõnul juurde 18 000 ruutmeetrit pinda ning seetõttu kasvaks riigikontrolöri hinnangul eelarves märgatavalt ka ringhäälingu osa. Uue hoone kogupind oleks 46 400 ruutmeetrit ning sellest 11 400 maa-alune korrus, kus asub parkla.
ERRi juhatuse liige Jaak Raie selgitas Delfile, et uues hoones kavatsetakse järgida nullenergia nõuet ja soojuse saamiseks kasutada peamiselt jahutusseadmetest eralduvat soojust. Suviste jahutuskulude vähendamiseks on maja fassaadi väliskiht osaliselt varjutatud, akendele on valitud vastavad klaaspaketid ja akende siseküljele projekteeritud valgust ja soojust peegeldavad rulood.
Viimastel aastatel on valminud siiski näiteks Kumu, Meremuuseumi Lennusadam, mis avatakse maikuus, ja ka Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja. Kumu uue hoone kohta märkis riigikontrolör, et kui enne Kumu uue hoone avamist olid Eesti kunstimuuseumi kulud kogu valitsemisala eelarvest umbes poolteist protsenti, siis eelmisel aastal juba 2,7 protsenti.
Eesti Meremuuseum on taotlenud kultuuriministeeriumilt vesilennukite angaaride ja ekspositsiooni rekonstrueerimiseks juurde 2,3 miljonit eurot, mis on suisa 32 protsenti sõlmitud riigihanke lepingu netomaksumusest. Kultuuriministeeriumi pressiesindaja kiitis Delfile, et nõnda valmib terves Läänemere regioonis unikaalne ekspositsioon, ühtlasi päästetakse hävimisest ainulaadsed arhitektuuri- ja ajaloomälestised – koorikbetoonist vesilennukite angaarid.
Lisaks räägitakse riigikontrolli sõnul Rahvusooper Estonia uuest majast. Suurte plaanide ja uute hoonete ülalpidamiskulude ja ka tööjõuvajaduse kasvu tõttu jääb aga vaba raha, mida näiteks erinevatesse programmidesse või muuks kindlaks sihtotstarbeks suunata, praeguste investeerimisplaanide realiseerumisel tulevikus veel vähemaks.
