Avalik kiri: minister lendab Ruhnu kopteriga, kohalikud võidupühaks saarele ei pääsenud, sest Runö on jälle katki

 (84)
Ruhnu
RuhnuFoto: Helar Laasik

Kiirkatamaraan Runö on terve nädala vältel olnud rivist maas nii tuule kui ka tehniliste rikete tõttu. Jaanilaupäevane sõit tühistati, mistõttu ei saanud kohalikud saarele ning sõbrad-sugulased ei pääsenud omadele külla. Lõpuks tegi hädavajaliku sõidu eile õhtul piirivalve laev Valve ning täna sõidab liinil Pärnu kesklinn-Ruhnu muidu Kihnu liini teenindav Amalie. Mõlemad laevad võtsid kaasa saarel juba nappima kippuvat toidukraami kui ka mandrile jäetud reisijaid ning viisid ära saarele "lõksu" jäänud turiste. Reede õhtul kirjutas sotsiaalmeediasse Ruhnu ettevõtja Ruth Keskpaik avaliku kirja, milles avaldab ta pahameelt olukorra üle. Avaldame kirja muutmata kujul.

Ei saa mitte vaiki olla.

Täna, 22. juunil 2018. aastal (21. sajandil), kirjutan Eesti Vabariigi otsustajatele ja vastutajatele.

Ruhnu saar on üks pisike täpp Liivi lahes, kuid ta on siiski osa meie Eesti Vabariigist. Meie side Mandri-Eestiga on elus püsimiseks möödapääsmatult vajalik. Lühikesel suvehooajal toovad saarele tulevad külalised meile võimaluse talvel ellu jääda. Kogu kaup tuleb mandrilt – nii leib ja piim kui ka ehitusmaterjalid ja muu eluks hädatarvilik. Novembrist kuni mai alguseni hoiab seda elutähtsat sidet väike kaheksakohaline lennuk. Mai algusest kuni novembri lõpuni toob meile elu reisikiirkatamaraan Runö. Talvisel hooajal ei ole võimalik peale poekauba ja posti suurt midagi vedada. Kogu aastaks tarvilik tuleb transportida Runöga. Kuid kaubast palju-palju tähtsam on inimene. Nii oma kui ka külaline.

Seotud lood:

Runö on tellitud spetsiaalselt Ruhnu liini teenindamiseks. Laev teeb reise nii Pärnust, Munalaiust kui ka Roomassaarest. Varasematelgi aastatel on laev tehniliste rikete tõttu rivist väljas olnud. Enamasti on esimesed rikked tekkinud kaks kuni kolm kuud peale navigatsioonihooaja algust.

Sellel aastal aga on teisiti. Esimesed rikked tekkisid laeval juba esimesel reisil, mis toimus 1. mail 2018! Enne seda oli laev terve talv olnud kuivdokis Nasval, kusjuures laeva juures teostati väidetavalt ca 30 000 euro ulatuses parendus- ja remonttöid.

Täna, olles peale mitmepäevast Ruhnul tormivarjus olemist (neljapäeval toimus siiski graafikujärgne sõit Roomassaare sadamasse ja tagasi) teinud edukalt reisi Ringsu sadamast Pärnusse, startis Runö kell 18.00 tagasi Ruhnu suunas. Laev oli rahvast täis. Sõna otseses mõttes. Tagasi koju tulid omad, Ruhnu jaanitulele kohalike sõbrad, sugulased ja külalised. Poodi tuli kaup, saabuma pidi post. Ilm oli tuuline ja laine oli päris korralik. Laev sõitis Ruhnu suunas ca 3 tundi ja 15 minutit. Suurem osa inimestest oksendas ja kannatas tõsiselt merehaiguse käes. Ning siis selgus, et laeva mootoris on rike ning laev keeras otsa ümber ja suundus tagasi Pärnusse!!!
Palun selgitage mulle, kuidas on võimalik, et värskelt remonditud laev ei vasta meie meresõidutingimustele?

Ja palun mitte veeretada süüd laeva meeskonnale, kes on oma ennastsalgavusega lausa medalid välja teeninud! Kuid nii nagu ei ole võimalik istuda ühe jalaga taburetil, ei ole võimalik ka tehniliselt meie vetele mitte vastavat laeva juhtida.

Palun selgitage mulle, kuidas on koostatud hange operaatori leidmiseks, mille tulemusena mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest? Kui laev on katki, siis ühendust ei ole. See tähendab, et ei ole ka piima ja leiba.

Loe veel

Palun selgitage mulle, mida peavad tegema laeva reisijad, kes jõuavad täiesti läbi vintsutatutena öösel tagasi Pärnusse? Kihnu Veeteede teenindajal lõppes täna tööpäev kell 14.00. Kuidas need inimesed, kes ei ole laevale tulnud isikliku autoga, koju saavad?
Palun selgitage laeval 6 tundi oksendanud lastele, miks nad peavad öösel Pärnus ööbimiskohta otsima?

Palun leidke lahendus järjest võimatumaks muutuvale olukorrale. Me ei ela ju ometigi enam 19. sajandil?

Saarel elamine on privileeg, enamasti on inimesed siin sitked ja kannatlikud. Tänulikud selle keskkonna ja eluviisi eest, õnnelikud ja rahulikud. Aga kusagil on ikkagi piir.

Täna külastas saart riigihalduse minister härra Janek Mäggi. Minister koos saatjaskonnaga saabus saarele helikopteriga. Riigihalduse ministri vastutusvaldkondade hulka kuulub muuhulgas riigihangetega ja riigivaraga seotud tegevus ning regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine.

Võib-olla võiks järgmine kord tulles helikopterisse ka paar kasti piima ja leiba peale laadida, siinsete inimeste jaoks on need kaubad praegu kulla hinnaga. Regionaalarengu jätkumise seisukohalt lausa asendamatud. Võib-olla võiks saatjaskonna asemel saarele tuua mandril kojusaamist ootavad lapsed?

Vaikimine oleks vale.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare